kaugus Püsivusindeks mõõdab andmete ja puu sobivust. Ühe informatiivse positsiooni kohta: mj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud positsioonile kõige säästlikuma ci=mj/sj topoloogia korral sj – minimaalne võimalik asenduste arv j-ndas positsioonis antud topoloogia korral 45. Milleks kasutatakse konsensuspuid? Iseloomustage järgmisi konsensuspuude tüüpe: range, enamusreegli ja Adamsi konsensuspuu. Konsensuspuu esitab kõigi vaadedud puude ühisosa, puude vastuolu kujutab polütoomiana. Range konsensuspuu esitab klaadid, mis on kõigil vaadeldud puudel. Enamusreegli konsensuspuu esitab klaadid, mis on >50% vaadeldud puudest. Adamsi konsensus leiab kasutamist juuritud puude võrdlemisel, kui mõne taksoni asukoht on vaadeldud puudel väga erinev. Esitab alampuu, mis on kõigil vaadeldud puudel. 46. Mida mõõdab puude topoloogiline kaugus
peavad olema allutatud rahva ja tema esindajate kontrollile. Õigusriigi põhimõtted: riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele, kehtib õiguskindlus, riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt, riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest, õigust mõistab sõltumatu kohus ja põhiõigused on tagatud. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegli kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament, riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni. Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht
) ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest (kuidas võimu teostatakse) Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel 10 heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 56. enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus VI RIIGIKOGU 57. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt
toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39
toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39
8.14.2. Lisaks rangele konsensuspuule kasutatakse ka teisi. Kujutleme, et paljudes kladogrammides on mingi klaad (haru, seega oletatavalt monofü- leetilise rühma sisese fülogeneesi hüpotees) sama topoloogiaga, ainult ühes kladogrammis tuhandest on see detail erinevana kujutatud. Ranges konsensus- puus loetakse see klaad lahendamata alljaotuseks. Ilmselt oleks õigem ar- vestada ka kladogrammidevaheliste erinevuste esinemissagedust. PAUP pakub võimalust konstrueerida 50 %-enamusreegli konsensuspuud. Sel- les näidatakse neid klaade (harusid), mis esinevad vähemalt 50 % puudes, ja iga klaadiharu juures on märgitud esinemissageduse protsent. Programmile võib anda ka käsu 50 % asemel piiriks võtta 95 %, mis tundub mõistlikult range piiranguna. 8.15. Kladistilise analüüsi tulemusena saame parimal juhul üheainsa kla- dogrammi, enamasti aga mitu võrdse pikkusega puud ja konsensuspuu(d). Pal- jud süstemaatikud on sel juhul piirdunud konsensuspuu kasutamisega. On ju
Kilp * KUS 2010 erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades. Ja kõik toimus Jumala armust. Nii impeeriumi troon kui paavstiamet said valitavateks, kuigi mõlemat püüti ajuti ka pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara
Paavstiriik Pippin Lühikese ajal (741-768) kuni 19. sajandi keskpaigani (754-1870), riik, mille maiseks valisejaks oli paavst. Nii impeeriumi troon kui paavstiamet said valitavateks, kuigi mõlemat püüti ajuti ka pärandatavateks teha. 11. sajandil kehtestati paavsti valimise kord piiskoppide poolt, varem oli paavstide valimine olnud Rooma ülikute ja keisrite mõju all. 1356. aastal seadustas keiser Karl IV keisri valimised (seadustas valijameeste valiku ja enamusreegli). Inglismaal ja Prantsusmaal oli troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Investituuritüli Gregorius VII. Jumal andis Peetrusele võimu võim kinni siduda ja lahti päästa Taevas, ka maa peal võtta ära impeeriume, kuningriike, maakondi, omandit. Paavst on absoluutse võimuga. Paavst omab distsiplineerivad võimu iga kristlase üle
annaabi.ee 
