2.3.7. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid • Euroopa Liit, EKP, ESM • Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) • Maailma Pank (WP) • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) • Majanduskoostöö ja arenguorganisatsioon (OECD) • ÜRO majandusorg.-d (UNDP, UNEP jt.) • FAO, WFP, WHO, ILO, WIPO, IOM, OPEC jt. NAFTA, ASEAN, BRICS, SRÜ jt 2.8. Majanduspoliitika otsustusmeh. • Turg (iseregulatsioon, turuvõim) • Demokraatia (enamuskoalitsiooni võim) • Bürokraatia (ametnike võim) • Läbirääkimised (kõigi huvipoolte kompromiss) 3.1. Makro-ja mikropoliitikad • Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika,
vahekohtuniku osa. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Tänapäeval esineb ka riike, kus pole tegemist ei puhta parlamentarismi ega ka puhta presidentalismiga, vaid segasüsteemiga (Prantsusmaa, Soome). Sveitsi süsteem ei sarnane neist ühegagi. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et ka parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatiaks ja leppedemokraatiaks. Esimesel juhul on ühel poliitilisel jõul selge
vahekohtuniku osa. Parlamentarismi nõrgaks küljeks on võimalus, et ükski erakond ei saavuta parlamendis selget enamust. Mitmeparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Tänapäeval esineb ka riike, kus pole tegemist ei puhta parlamentarismi ega ka puhta presidentalismiga, vaid segasüsteemiga (Prantsusmaa, Soome). Sveitsi süsteem on täiesti unikaalne. Kui parlamendi koosseis on nii kirev, et selget enamuskoalitsiooni kokku ei saada, siis võidakse ametisse panna vähemusvalitsus. Kui koalitsioonivalitsust ei õnnestu kokku panna ja uute valimisteni on jäänud vähe aega, siis seatakse mõnikord ametisse ka nn ametnikevalitsus. Parlamentarismi puhul on oluline ka see, kui palju on riigis erakondi ja kui suured nad on. Sellest tulenevad erinevused on nii olulised, et parlamentaarriike võib seetõttu jagada kahte põhiliiki: enamusdemokraatia ja leppedemokraatia.
Levinud valitsustüüp – Üheparteiline enamusvalitsus Valitsusparteil on parlamendis enamus: Jah Parlamendi roll – Valitsuse käepikendus Konsensusdemokraatia: Erakonnasüsteem - mitmeerakonnasüsteem Valimissüsteem - proportsionaalne Levinud valitsustüüp – koalitsiooni või vähemusvalitsus Valitsusparteil on parlamendis enamus: Ei Parlamendi roll – Iseseisev oluline toimija 67. Iseloomustage minimaalset enamuskoalitsiooni ja ülepaisutatud koalitsiooni. Tooge välja nende tugevused ja nõrkused. 68. Millised on parlamentide rollid demokraatias. Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksa ja Rootsi Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik. Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine. Parteidistsipliin ja
2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks, mis võib küll laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja
Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja
Mida saanuks ära teha riigipea, saades volitused otse rahvalt? Mida saaks teha president koalitsiooni lagunemise vastu? midagi. Koalitsiooni lagunemise põhjusi otsides tuleb minna 20 a PS juurde. Oli loonud parlamentaarse demokraatia, mis tähendas, et valitsuse selja taga pidi seisma tingimata RK enamus. Ainult 2 erandit. Akeli ja Tõnissoni IV olid vähemusvalitsused. Et enamusvalitsust kokku saada, pidi koalitsioonipartnereid paratamatult olema palju. Enamuskoalitsiooni loomiseks ei piisanud kunagi 2 parteist, vaja vähemalt 3 osapoolt, tegelikult aga veelgi rohkem, sest sotsialistlik tööliste partei enamasti keeldus. Kaasatama pidi mitu väiksemat parteid. Eestis oli ainult 1 valitsus, mis sai hakkama 3 koalitsiooniparneriga (Juhan Kuke valitsus I RK ajal). Mida rohkem koalitsioonipartnereid, seda raskem saavutada üksmeelt. Seetõttu 70
annaabi.ee 
