Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada
6. Veebruarirevolutsioon:1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole. 27 veebruar võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa linnad. Nikolai II sai aru et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 23 märts 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahuja maadekreet. 7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr
oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris.
hukati Nikolai Aleksandrovitš Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi ja Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsuse põhjal bolševike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: •13. juunil 1918 hukati Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovitš Romanov. •17. juulil 1918 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last – Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arst enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris. Ipatjevi maja ei ole säilinud, sest Boriss Jeltsin laskis selle lammutada Moskva korraldusel. •18. juunil 1918 hukati samas lähedal Alapajevskis suurvürst Sergei Aleksandrovitš Romanov ja heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandusšahti tema lesk Jelizaveta Fjodorova (Nikolai II naise Aleksandra Fjodorovna õde), suurvürst Konstantin Konstantinovitši pojad -Joann Konstantinovitš, Konstantin
(Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. · 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja arsti enamlase Jurovski juhendamisel Jekaterinburgis insener Ipatjevi maja keldris. · 18. juunil 1918 tapeti ilma kohtuta samas lähedal Alapajevskis suurvürst Sergei Aleksandrovits Romanov ja heideti elusalt 60 meetri sügavusse kaevandussahti tema lesk Jelizaveta Fjodorova (Nikolai II naise Aleksandra Fjodorovna õde), suurvürst Konstantin Konstantinovitsi pojad -Joann Konstantinovits, Konstantin Konstantinovits
poliitilised erakonnad ja tähtsamad poliitikud. Enamlaste valitsuse ajal kuulutas Maanõukogu 15. (28.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni, mis oli tegelik esimene samm omariikluse suunas. Kuigi enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali, tegutses see illegaalselt edasi. Novembris 1917 ajasid enamlased laiali samal päeval valitud Ülevenemaalise Asutava Kogu. Jaanuaris 1918 Eesti Asutava Kogu valimistel jäid enamlase häältearvuga vähemusse ning katkestasid valimised ja kehtestasid linnades sõjaseisukorra. 24. veebruaril 1918 avaldas Päästekomitee Tallinnas Maanõukogu Vanematekogu ,,Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", milles Eesti Maapäev kuulutas Eesti tema ajaloolistes ja etnilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Maanõukogu tegutses kuni Asutava Kogu kokkutulekuni 23. aprillil 1919. Maanõukogu protokollid avaldati 1935. aastal ja faksiimilena Torontos 1990. aastal.
Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu. Tema valvesoleku ajal liikus ringi 5 ratsaniku (vaenlase). Ahelikus mehed ei saanud kohe aru, et need on vaenlased aga kui Kohlapuule appi tõtati oli too juba ühe enamlase maha lasknud. Kasukas ning saapad kuulusid õigusega talle. Teisena läks valvesse Konsap. Tema tuli peagi suure jooksuga, et vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa
Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu. Tema valvesoleku ajal liikus ringi 5 ratsaniku (vaenlase). Ahelikus mehed ei saanud kohe aru, et need on vaenlased aga kui Kohlapuule appi tõtati oli too juba ühe enamlase maha lasknud. Kasukas ning saapad kuulusid õigusega talle. Teisena läks valvesse Konsap. Tema tuli peagi suure jooksuga, et vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa
Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome,
riiklik nõupidamine Moskvas 2) septembris Petrogradis. Otsustati, et vähemusrahvuste tegevusvabadust tuleb piirata. Erakonnad Eestis 1917 Vasakpoolsed enamlaste partei (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (enamlaste) Partei) VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees Hans Bögelmann, Utro Pravdõ Ivan Rabtsinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit rahu, leiba, maad
autonoomsuse. Valitud esindajad KM esindajad kogunesid 1.07.1917 Toompea lossis. erakondade kujunemine (enamlased, * Vasakpoolsed – enamlaste partei (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (enamlaste) Partei) – VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir – toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees – Hans Bögelmann, Utro Pravdõ – Ivan Rabtšinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3
annaabi.ee 
