Kui rasva kuumutatakse, siis esmalt tahked rasvad sulavad, täiendaval kuumutamisel aga hakkavad need lagunema. Kui rasvu liiga kõrgel temperatuuril või pikka aega kuumutada, halveneb nende kvaliteet järsult (need hakkavad suitsema). Emulgeerumine Toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, kus osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98 °C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Praktikas avaldub: · Puljong muutub keetmisel sogaseks, kui selle pinnale kerkinud rasvakihti keetmise vältel ei eemaldata. Lagunemine Toiduainete praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170 °C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb
lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Toiduainete keetmisel nendes sisalduvad rasvad sulavad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, seal osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida rasvarikkam on toiduaine, seda vähem läheb sellest rasva puljongisse. Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib selle pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuutepind kuuma veega ja tekivad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks
Muretainast rullitakse jahedas ruumis. Muretainast küpsetatakse 200-225C kraadi juures kuldse värvuse saavutamiseni. Väikseid korvikesi küpsetataks 108C kraadi juures algul 5 minutit kahe vormi vahel (tagab kuju säilimise) ja seejärel veel 5 minutit kuldse varjundi saamiseks. Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuuteid kuuma veega ja tekitavad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks
o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad Teised väga vajalikud toitained Toiduvalmistamisel kasutatavad omadused Munavalk kalgendub ja seob vedelikke (vormiroad) Munavalge vahustub (vahud, taignad) Munakollane emulgeerub (majonees) Munavalge selitab (puljong) Säilitamine Pesemata Soovitav jahedas, külmkapis · Parem mitte ukses Enne kasutamist vähemalt tund toatemperatuuril · Et keetmisel koor ei puruneks · Munavalge vahustub kergemini Eeltöötlemine · Kontrolli värskust (10%soolvees) Värske põhjas külili, poolvärskel tömp ots ülal, vana tõuseb pinnale · Pese (koorel tervist ohustav salmonella)
Muretainast rullitakse jahedas ruumis. Muretainast küpsetatakse 200-225C kraadi juures kuldse värvuse saavutamiseni. Väikseid korvikesi küpsetataks 108C kraadi juures algul 5 minutit kahe vormi vahel (tagab kuju säilimise) ja seejärel veel 5 minutit kuldse varjundi saamiseks. 19. Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Suurem osa puljongisse läinud rasvast kerkib pinnale, osa aga emulgeerub, muutes puljongi sogaseks. Emulgeerumise tagajärjel tekib suurem kokkupuuteid kuuma veega ja tekitavad head tingimused rasva lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub
veekogude eutrofeerumine. Selle all mõistetakse veekogude rikastumist toitesooladega, mis põhjustab taimestiku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb (biomass suureneb ja lõpuks kasvab veekogu kinni). Siseveekogude eutrofeerumise peamiseks põhjustajaks peetakse fosforit, lämmastik mõjutab samuti vee kvaliteeti. Naftasaadused satuvad kanalisatsioonivette sillutatud aladelt voolava vihmaveega. Osa naftasaadusi lahustub ja emulgeerub vette (mida kergemad ühendid, seda rohkem). Veepinnale tekib õhu vettetungimist takistav õhuke õlikile. Aja jooksul hakkavad naftasaadused lagunema ning kulutavad sellekls hapnikku. Naftasaadused on veeorganismidele mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Muud levinumad ained pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Desinfitseerivad ained ja olmekemikaalid sisaldavad kloori ja seetõttu on ka neile kehtestatud sanitaarnormid
hulka doseerida ja pihustis segatakse kütus eelnevalt õhuga. Käivitusseadis koosneb käivitusdüüsist 5, mis -on ühendatud otse ujukikambriga, käivituspihusti 9 eraul- sioonikanalist 6 (segukambri külgmises seinas) ja kolbkla- pist 2. Normaalselt on kolbklapp vedru toimel suletud. Klapi 2 avamisel (klapi varda ülestõstmisel) imetakse kütus sisselaskekaixalis. Selleks on sisselaskekanal ühendatud pihusti rõhtsasse emulsioonikanalisse 6. Selles emulgeerub toru kaudu pumbaga, mis doseerib õli küttesegu joasse. kütus enne segukambrisse saabumist kanali eesmisest Bensiinipaak. Bensiinipaagi kütusevarust jätkub sõltu- avast 9 tuleva õhuga. Koostöös tühikäigusüsteemiga moo- valt masina margist 300 .., 450 km läbisõiduks. Paagi kuju dustub seega käivitamiseks vajalik rikas küttesegu. oleneb ta paigutuskohast. Nii meenutab mootorratta ben- Karburaator «Mikuni» (joon