kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2. Mitteverbaalne kommunikatsioon 3. Tuttavlikkus 4. Keskkond – contrast e kuivõrd ta eristub keskkonnast. 3. Kontekst Kolm muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga 1. kontekst 2. eneseusaldus (adekvaatne enesehinnang) 3. teised muutujad (kõrge intel – tajuvad adekvaatsemana, madal intell; empaatilisemad in tajuvad adekvaatsemana; juhtimisstiili puhul demokraatlik – tajuvad adekvaatsemalt kui autoritaarse juht.stiiliga inimesed) Suhtlemisoskust saab parandada isikutaju tüüpvigade vähendamise ja kompenseerimise teel. Meie võimuses on: *t teadvustada ja teadlikult teostada enesekontrolli; * muuta etalonid võimalikult täpseks alanüüsides ned ja selle põhjal mõistuslike paranduste lisamine tavaliselt automaatselt kulgevale sotsiaalsele tajule. Suhtlemise kolm kluge 1
iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J
Reflektiivses suunas ehk väheneb noorukite arengut? Tunnetuslik ehk kognitiivne 30. Millise diferentseerimiskalduvusega õpilased on üldjuhul sotsiaalne akadeemilistes õpingutes edukamad? füüsiline Sõltumatud 31. Millised suhtlemises empaatilisemad? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste Sõltuvad järgi? 32. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset Kiirus tempot? järjestus Kujundite vastandamise test
veetmise ning muu seesuguse üle, siis võib juhtuda ka see, et vanemad ei luba oma lastel erivajadustega lastega kokku puutuda, tuues välja põhjuse, et see tekitaks nende lastes rohkem stressi, et õpivõimalused on siis piiratud kui erivajadusega laps on klassiruumis ning seetõttu on ka õppimisstandardid madalamad. Ometigi on kindlad tõendid ning uuringud tõestanud seda, et erivajadustega lastega eelkoolid rikastavad mitte erivajadusega lapsi ning seeläbi õpivad lapsed olema empaatilisemad ning vähem isekad. (Smart, 2012, lk 260) Füüsilise atraktiivsuse efekt Erivajadustega laste vanemad ei pea oma lapsi „trofee lasteks“, keda peetakse füüsiliselt atraktiivseks, sotsiaalselt kiiresti kohanevaks ning intelligentseks. Perekondadel, kes nõuavad häid tulemusi ja seavad perfektseid standardeid võivad olla raskustes erivajadusega leppimisel. Erivajadusega lastele ei korraldata eriti iludus- ja
Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased. 5. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? Väljast sõltuvad inimesed. Nad on tundlikumad ümbritseva sotsiaalse konteksti ja oponentideks oleva isiku sisemaailma suhtes. Nad püüavad lähtuda enam oponendi kui iseenda tasutast või kontekstist, milles nad olukorda näevad. Seetõttu meeldivad väljast sõltuvad inimesed teistele enam, neid peetakse südamlikeks, taktitundelisteks ja tähelepanelikeks. 6. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot?
Kontekst: ühte nägu võib tajuda vähem atraktiivsena, kui enne seda on nähtud väga atraktiivset nägu, on ka võimalus et tajutakse inimest atraktiivsena, kuna ta on koos teise väga atraktiivse inimesega. Mehhanismid identifitseerimine- et teist inimest mõista mõeldakse ta enda sarnaseks., tihti nähakse sarnasust seal, kus see puudub Empaatia- võime elada sisse teise inimese sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohast, mõistan teda, talle emotsionaalselt kaasa elada, naised on empaatilisemad kui mehed. Reflektsioon- protsessi osaleja teadmine, kuidas teda tajub teine, mulje jätmine varjutab muu, sest tahetakse jätta endast võimalikult hea mulje. Kasuaalne atributsioon- teise inimese motiivide ja käitumise omistamine, tekib oht teha vääri järeldusi ( ta ei teretanud mind, järelikult on vihane) 32.Peresünnitus: Poolt vastu, emaks-isaks kujunemine mees on kaasosaline sünnituse juures, lapse isa viibib sünnituse juures. Poolt, sest siis saab ka ise
21 4. Vanemlik eeskuju 5. Empaatiline ja soe kasvatamine Meedia mõju • Õppimine vaatlemise teel. Pro-sotsiaalsete TV programmide mõju laste tegelikule käitumisele pea-aegu 2x suurem kui vägivaldsete programmide mõju agressiivsele käitumisele - pika-ajaline efekt? Soolised erinevused • Läänekultuuri soo-stereotüüp: – Tüdrukud empaatilisemad ja käituvad rohkem pro-sotsiaalselt kui poisid – Tüdrukud kasutavad raskete olukordade lahendamiseks osavamalt pro- sotsiaalset käitumist • Võimalikud seletused: – Naised on füüsiliselt nõrgemad – Naised saavad teiste käitumisest paremini aru • Vahetu vaatlus vs. eneseraportid • Jagamine ja aitamine vs. Teistega arvestamine ja lahkus Antisostiaalne käitumine – käitumine, mis kahjustab või vigastab kedagi teist. Antisotsiaalse käitumise arenemine 7 riskifaktorit:
annaabi.ee 
