Nii on hoopis lõbusam lugeda. Talv on lõpuks ometi läbi saanud . Käisime looduses . Õppeaasta lõpuks tuleb meil matemaatikas eksam . Peeter arvas, et saab kindlasti viie. Maie tegeles Matemaatikaga on tal . Peeter lohutas Maiet mitte olema . Oleme täna Eksam on alles kahe nädala pärast. Peetril on alati Emoticonid ehk smileyd ehk emotikonid Paraku ei saa tekstina hästi väljendada tundeid või emotsioone. Selle puuduse korvamiseks ongi välja mõeldud emotikonid. Emotikonid võeti internetis algselt kasutusele tekstikujul, et väljaöeldud sõnadele mingit kindlamat tähendust anda. Tänapäeval asendatakse need tähekombinatsioonid sageli vastavate pildikestega, et asja veelgi lõbusam lugeda oleks. Mõned näited Pööra pea vasakule viltu ja :) paistab sulle naeratava näona.
sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega. Võtab vähem aega.
● Ühe postitusega saadetud lausungid on tavaliselt lühikesed Olema-verbi ärajätmine ka tavalistes lausetes ● Suulise keele jooned: häälduspärane kirjutusviis, suulised liitsõnad ja liitfraasid. ● Argisõnad, kirjakeele sõnadest argisõnade tegemine argituletuse abil. ● Mitteverbaalse tegevuse kirjeldused ja märkimised: naer, helide ja häälitsuste märkimine. ● Suulisele kõnele lähedane tugev emotsioonide väljendamine. Emotikonid. Sünkroone ja asünkroone suhtlus Sünkroonse suhtluse puhul on osalejad ühel ajal internetis, näevad teise teadet kohe pärast selle sisestamist ja reageerivad vahetult . Asünkroonne suhtlus vastandub sellele, suhtlejad võivad internetis olla juhuslikel eri aegadel. Teate nägemine ja sellele reageerimine võib toimuda millal tahes. Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid.
(nt lause, hüüd, käsk). Terviklikkuse määrajate hierarhia 3 teooriat: 1)keskne terviklikkuse alus on süntaks; 2) intonatsioonilised ja pragmaatilised punktid valivad, mis on lõplik vooruvahetuspunkt; 3)süntaks ja intonatsioon on võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL
saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur… Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele – näostnäkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda. Kui aga tahad kirja rõhutada, et kirja saaja selle kohe läbi loeks, võid kirjale lisada märgi Importance: High ehk oluline – lisatakse kiiret vastest vajavatele meilidele. Oluline teema kirjutada meili pealkirjaks
Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus? Teada ajalugu üldjoontes (vt slaidikava)! 6.1. Eesti netikeel Näited erijoonte kohta ja üldistused! Ortograafia erijooni: · suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel) · Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine · Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia)
informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda. Kui aga tahad kirja rõhutada,et kirja saaja selle kohe läbi loeks, võid kirjale lisada märgi Importance: High ehk oluline lisatakse kiiret vastest vajavatele meilidele. Oluline teema kirjutada meili pealkirjaks...
Numbrid, täppideta tähed või sümbolid täpitähtede asemel. Sümbolid sõnade asemele. Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x) hääldusviisi, emotsiooni väljendamine emotikonid, märgikordused,tähtede kordamine (dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem
Oluline on ka töörühma Internetikodulehekülje pidev täiendamine, mille kaudu huvilised pääsevad käsitsema vana kirjakeele korpuse materjale. Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse. sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)). sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha. küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik) päevikumärkmed – lapsekeel. Viimastel aastatel on leitud, et kõige parem on lapsekeele uurimisel kasutada materjali kogumiseks nii
annaabi.ee 
