Suhtlemine perega/sõpradega, või kellega tahes soovi suhelda on, kui konkreetne inimene on kontaktide listis olemas. Saate jagada ja saata kontaktidele fotosid, videosid, laule, dokumente. Annab võimaluse läbi veebikaamera suhtlemise ajal oma kontakti näha, kellega parasjagu suheldakse, juhul, kui mõlemal on veebikaamera töösse rakendatud. Veel teisigi võimalusi, mida WL Messenger võimaldab: Suhtlemise ajal on võimalik kasutada ,,emotikone" (väikesed pildikesed, mis võimaldavad näidata oma emotsioone, näiteks naeratamine või vihastamine jne, või siis lisada esemetest/asjadest emotikone, näiteks ), mida on olemas kõikvõimalike asjade kohta. Lisaks emotikonidele on võimalik kasutada ,,kõlle" (suhtlemise ajal saates see oma kontaktile, hakkab valitud pilt midagi tegema, st. ekraanil liikuma).
38.Kui hakkate hilinema, siis…informeerige ürituse juhti 39.Seltskondlikul firmaüritusel rääkige…vabadel… teemadel 40.Tööl ei lahata enda ega teiste…eraelu AMETIKIRI 41.Ametikirjade vormistamise viis olulist tegurit.. Kasutada nime, kuupäeva, lõikude kaupa, kirja lõpus hea soov, lugupidamisega (oma nimi), kõige lõpus kontaktandmed 42.Ametikirja algus, lõpp ja toon on…heatahtlik, lugupidav 43.Enne kirja saatmist tuleb see alati…kiri läbi lugeda 44.Emotikone ei kasutata…ametikirjades MUU 45.Ajaplaneerimise põhireegel…tähtsuse ja ajalises järjestuses. 46.Millal on õige aeg millegi tegemiseks?...Kui on veel aega selle ümber tegemiseks 47.Kiitke…kõige pealt iseennast (teisi valjuhäälselt) 48.Kuulake...teisi ja ärge segage vahele (mõttega kuulamine) 49.Kõnelge täpselt…selgelt ja lühidalt. Õige terminid 50.Oma erivajadusi…ei kuulutata KÜSIMUSED 51.Kes kutsub välja/sööma… see maksab 52
· Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus)
eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: Oma emotsioonide teadustamine Emotsioonide juhtimine Enesemotivatsioon Emotsioonide äratundmine teistes Suhtekorraldus Harjutus Internetisuhtluses emotikon = emotsiooni kujutav pilt Kujutage ette, et emotikone ei saa kasutada! Mis juhtub? Klassi diskussioon... Emotsioonide tähtsus Kui sõnad ja emotsioonid Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on vastuolus, siis emotsioone usutakse rohkem kui sõnu. N: Keegi ei usu inimest kes ütleb, et kõik on korras, kuid ise samal ajal nutab, mossitab vms. Kokkuvõte Nii Eesti nagu ka paljudes muudes keeltes on palju sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed
tööpäeva jooksul. Ära vasta spämmikirjadele ja eriti "unsubscribe" kirjadele. Kui sa reageerid "unsubscribe" kirjale, siis näitad, et sinu mailiaadress on toimiv ja edaspidi saad veel rohkem spämmi. Suhtlustarkvara Suhlustarkvaraga (MSN, Skype) sõnumite saatmisel kehtivad samad reeglid mis e-posti saatmisel. Veel mõned märkused: Ära kasuta erilisi fonte ja värve - see risustab sõnumit. Kasuta emotikone, kuid ära nendega üle pinguta. Ära saada konfidentsiaalset infot - keegi teine võib saaja ekraani juures olla. Pane selge kasutajanimi - suvaline nimi ei seostu sinuga. Kasuta staatust - märgi, kas oled hõivatud või mitte. Anna teada, kui oled vestluse lõpetanud - siis ei pea lahti hoidma segavaid aknaid. 1 1 (refereeritud Äripäevast 22.oktoober 2007) Netiketi reeglite mittejärgimise viisid
Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib
pöördumist, tehti kompliment: "Väga meeldiv lugeda, et olete tee just meieni leidnud!" ning teatati, et esimene detsember on teine korrus broneeritud ning küsiti kas sobiks mõni teine kuupäev. Vastasime uuesti kirjale, et ehk siis nädal enne või pärast oleks teine korrus vaba ning et sooviksime siiski ka umbkaudset maksumust teada, et saaksime erinevaid hinnapakkumisi võrrelda. Teisele kirjale vastati familiaarsemalt ning tervituseks kasutati "Hei!" ning kasutati emotikone ning vastati, et ka siis on teine korrus broneeritud ning hetkel tundub, et nad ei leia meile sobivat kuupäeva. Ootasime e-kirjadelt rohkem infot ja formaliseeritust. Kui esimeses kirjas oli ülesehitus veel viisakas, siis teises kirjas oli pöördumine juba nagu sõbrale, mis ametlikes kirjades ei ole viisakas eriti kui kirjutada tulevase kliendiga. Samuti pettusime selles, et ei pakutud välja kuupäevasid ega proovitudki nagu lahendada probleemi.
ö., st, v `või' (naise v mehega) · kõnekeelelühendid: peda, hotellikas, vä, sis, nüd, suht · Konspektistiil: pühap. Norm. · Netikeele erilühendused: kle `kule', ple `pole, vbnds `vabandust', krt `kurat', omk `hommikust', sry · Täheühendid > üksiktähed: ks > x, ts>c, hv > ff, taguocca, vaffa, juuxed, nac Hääldusviisi, eriti emotsioonide väljendamine: · emotikonid, suurtähed, tähe- või märgikordused · enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%) · Tähtede kordamine emotsioonide väljendamiseks või hääldusviisi osutamiseks: Dziiiiiizas, iimeee küll · Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi · Läbivalt suurtähtedega teade = karjumine, pahameel (annavad edasi intensiivsust) · Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt)
otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada. 1.1 Mis on släng? 6 Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. ,,Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi
annaabi.ee 
