tulla raskete inimestega ja keerukate olukordadega ning stimuleerib sotsiaalset vastutust. 1.1 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda? Inimesed on sageli võimetud enesekindlalt käituma, kuna nad ei oska formuleerida olukorras kohaseid, mõjutavaid vastuseid. Keerukas olukorras lähevad nad pingesse ega suuda välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse mitte midagi. R. Albert ja M. Emmons esitavad hulga põhjusi, miks inimesed ei oska suheldes oma huve kaitsta ega oma vaateid ja ootusi selge sõnaga väljendada.esiteks on paljusid inimesi varases lapsepõlves kasvatatud ähvarduse, sunni ja survevõtetega. ,,Kuidas sa isaga räägid!'', ,,Mida sa endale lubad?'', ,,Jäta jutt ja tee, nagu ma ütlesin!'', ,,Et ma seda sinu suust enam ei kuuleks!'' säärased kümneid kordi korratud kõnelused hakkavad aastate jooksul toimet
parendamise (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda? Inimesed on sageli võimetud enesekindlalt käituma, kuna nad ei oska formuleerida olukorras kohaseid, mõjutavaid vastuseid. Keerukas olukorras lähevad nad pingesse ega suuda välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse mitte midagi. R. Albert ja M. Emmons esitavad hulga põhjusi, miks inimesed ei oska suheldes oma huve kaitsta ega oma vaateid ja ootusi selge sõnaga väljendada.esiteks on paljusid inimesi varases lapsepõlves kasvatatud ähvarduse, sunni ja survevõtetega. „Kuidas sa isaga räägid!’’, „Mida sa endale lubad?’’, „Jäta jutt ja tee, nagu ma ütlesin!’’, „Et ma seda sinu suust enam ei kuuleks!’’ – säärased kümneid kordi korratud kõnelused
· Tunded (mida see käitumine tekitab) · Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Ei- ütlemine · Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) · Kuulamine ja "ei" · Põhjendatud "ei" · Muutlik "ei" · Rikkis plaat · Otsekohene "ei" ilma põhjendusteta · Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, "Jah, kuid ...", "Ma mõtlen selle peale." Negatiivseid reaktsioone kehtestamise korral Albert, Emmons (2001) Back-biting "Kus nüüd arvab endast!" Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - "Sa ei armasta mind enam!" Kättemaks Alistuv käitumine · Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne. arvestamata jätmise · Kahtlev, räägib vaikselt, vaatab kõrvale, närviline, teemade vältimine, nõustumine vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega
Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik.
ühte tüüpi eesmärk kustutatakse valikust või alandatakse tema väärtust – ei pruugi olla alati vajalik, sest mõnikord saab eritegevustega jõuda täpselt samale eesmärgile, seetõttu pole konkureerivate eesmärkide alla surumine üldse vajalik Kopetz jt: 1) välja tõrjumine leiab aset siis kui alternatiivsed eesmärgid on esindatud 2) mida tugevam on seotus keskse ülesandega seda enam surutakse alla alternatiivseid eesmärke. Peaks leevendama eelnevalt märgitud probleeme Emmons – loominguliselt saab oma erinevad eesmärgid ühildada ja sellega oma sooritust parandada Käitumise muutmine Probleemi täpsustamine - On vaja probleem endale defineerida - Mis tasemel oleks vaja käitumist muuta? Kategooriad - Kes on sihtmärk? Kelle käitumist oleks vaja muuta. Põhjused miks ei õnnestu käituda soovitavalt: 1. ei oma piisavalt tugevat käitumiskavatsust (ei taha) 2. kavatsus võib olla aga mingil põhjusel ei suuda seda täide viia
“Konflikti lahendamine on võimalus arenguks” Kehtestavus kasutame kontakti loomisel, olukordades, kus on vaja ei öelda, kus meil on vajadus oma eesmärki saavutada. • Ennast väljendav, Otsekohene, Teeskluseta, Aktsepteeriv, Teiste huve ja õigusi arvestav, Teavitav Ühtaegu verbaalne ja mitteverbaalne, Selgitav, mitte salgav, Partneri vajadusi, huve, tundeid arvestav, Olukorraga kooskõlas, Vastutustundlik, Loomulik ja asjalik. • Albert, Emmons, 1990; Hayes, 2002; Bolton, 2002 AGRESSIIVNE KÄITUMINE (ründav, oma õigust peale suruv) KEHTESTAV KÄITUMINE ALLAHEITLIK KÄITUMINE (annab alla, loobub oma eesmärkidest) Mis eristab agressiivset ja kehtestavat käitumist? Need aetakse tihti segamini. Agressiivse käitumisega kaasneb paratamatult mingi kahju. Kehtestav käitumine- mõlemad osapooled säilitavad eneseväärikuse. Kehtestav sõnum: - käitumise kirjeldus (kes mida tegi või ütles, hinnanguvabalt)
kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi. Sisuliselt tähendab see seda, et tuleb hinnata teiste õigusi ja samas ei tohi unustada enda omi. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi.
annaabi.ee 
