väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel madalamaks ja see tekitab majanduslangust) Likviidsus o Reservid o Emissioonitulu võime ignoreerida maksebilanssi puudujääke, ilma, et see valuuta väärtust palju mõjutaks Usaldus kui stabiilne on kurss Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel Jooksevkonto kauplemine, Eestis ülejäägis (teenuste eksport) o Jooksvad tehingud: kaubanduse puudu- ja ülejääk; Intressid ja dividendid Kapitalikonto o Finantstehingud: laenud, investeeringud Vastandlikud eesmärgid
Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine Pankade eelkäijad tekkisid muinasaegadel, tuhandeid aastaid tagasi. Rooma, Babüloni, Hiina ja Egiptuse tsivilisatsioonid tundsid juba pankasid, kui: 5 o hoiuste võtjad
Pakkumispoolne inflatsioon Pakkumisshokk Inflatsiooni spiraalid Inflatsiooni reaaltulude kulu Inflatsiooni menüükulud Inflatsiooni sotsiaalsed kulud Indekseerimine 15. Raha ja pangandus Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika
(https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid: ** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse erinevalt (kui kõikjal maailmas on kullaga seotud raha?) ** Bretton Woods -> ** Vabakurss -> nõudlus määrab ära valuuta väärtuse ● Finantssüsteem - Investeeringud ja rahavood -> Investeering kestab 22 sekundit. - Kriisid Dollar annab emissioonitulu USAle. USA võib endale raha juurde trükkida ilma, et sellest midagi väga juhtuks. Suurim inflatsioon on olnud Ungaris (4,19 x 10 astmel kuusteist) pärast teist maailmasõda (1946. aastal). Mõned majandusteadlased ütlevad, et kriisid on halbade poliitiliste otsuste süü, sest majandus ise ei saa katki minna. Jaapan on võlgu u 300% oma SKTst. Põhiliselt iseendale: keskpangale, kodanikele. Kodanikud samas usaldavad oma riiki ja sp pole midagi ka juhtunud.
Ühistupangad (Laenu- ja hoiuühistud) - Võtavad vastu deposiite vaid oma ühistu liikmetelt ja annavad ka neile laenu. Konsortsiumi pangad- omanikeks on teised finantsasutused. Luuakse suurlaenude andmiseks ja suurte projektide krediteerimiseks. Emissioonipangad rahatähti emiteeriv ja nende käivet korraldav pank. Esialgu olid need erakapitalil põhinevad kommertpangad, nüüd on see funktsioon seadusega monopoliseeritud keskpanga kätte, kes teenib emissioonitulu ja investeerib seda riskivabadesse aktivatesse. Igas riigis on reeglina 1 emissioonipank. Kommertspankade teenused 1. Hoiuste kaasamine- Kõige esimesena ajalooliselt tekkinud teenus. Hoiustamine sõltub usaldusest panga ja kogu pangandussüsteemi vastu, ühiskonna jõukusastmest ja säästmiskalduvustest (tähtajalised hoiused)- teised fiantsasutused, erinevalt kommertspankadest ei tohi avalikkuselt kaasata deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone
...... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 15. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 16. Valitsuse tulude põhiliseks allikaks hüperinflatsiooni tingimustest on: emissioonitulu 17. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed 19. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ...... alaneb/alanevad: hinnatase 20. Õigest prognoositud ehk oodatava inflatsiooni kuludeks on relatiivsete hindade muutlikkuse kulu, maksumoonutuste kulu ning ....kingatalla
52. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k*Y, kus k on konstantne, siis raha tuluringlukiirus V võrdub: 1/k 53. Kui raha pakkumine kasvab 12 protsenti, ringlukiirus alaneb 4 protsenti ning hinnatase kasvab 5 protsenti, siis reaalse SKP muutus peab olema: 3 % 54. Hüviste ja teenuste turu tasakaal on määratud …………… inntressimääraga ning oodatav inflatsioonimäär määrab ära …………………… intressimäära: ex ante reaalse, ex ante nomonaalse 55. Emissioonitulu ehk nn müntimismaksu saab käsitleda ka kui:senjooriõigust, inflatsioonimaksu, monopoolset õigust emiteerida raha 56. 1980-ndate aastate Boliivia hüperinflatsioon suurendas kõiki näitajaid, välja arvatud: kogutoodang 57. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 58. Mida kõrgem on tulutase Y, seda suurem on reaalraha nõutav kogus, mida kõrgem on intressimäär i, seda väiksem on reaalraha nõutav kogus. Tõene 59
annaabi.ee 
