Paradiisilindudel on erinevad nokad, mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinnu nokk sobib ideaalselt papaiade, banaanide ja metskirsside söömiseks. Mõningatel paradiisilindudel on aga peenike vibukujuline kaardunud nokk, millega nad sambla seest ja puukoore alt putukaid otsivad. Paljunemine Erinevate paradiisilindude käitumine on mängimise ajal erinev. Iga isaslind proovib emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid,
Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates. Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis kärmelt ja osavalt ründab. Ta on võimeline kinni püüdma ka võrgus oma saaki passiva ämbliku. Cynathus latirostris pesitseb jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Mängimise ajal võlub ta emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga.
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu
Tihti on isaspartide kaela ümber kitsas valge rõngas. Muus osas on nad kaetud halli sulestikuga, selg ja tiiva kattesuled on mustjaspruunid. Sabapeegel on must, kitsa valge raamistusega ja valge saba on keskelt must, küljel mustade ülespidi krussi hoidvate sulgedega. Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline
kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev karjatamis koormus Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 2003–2007. Erineva suurusega tähised märgivad kindlat (suurim), tõenäolist ja võimalikku pesitsemist Elupaikade taastamist ja hooldamist korraldavad Keskkonnaamet ja RMK. Abinõud oleksid: 1. Niita luhtasid ja hoida võsastumast soonekohti 2. Taastada rannaheinamaid 3. Tutkale sobivates kohtades mitte
on väga kirju sulestikuga ja omab jalgadel teravaid kannuseid, mida kasutab võitlemiseks teiste isaslindudega oma pesitsemispiirkonna kaitsmisel. Lind toitub väga mitmekesiselt, põhiliselt puuviljadest, seemnetest, lehtedest, pungadest, juurtest ka putukatest ja ka väikestes roomajatest. Veebruari kuus faasanite talvised karjad hajuvad pesitsuspiirkodadesse. Isaslind valib välja oma lemmikkoha, mida pidevalt jälgib ning meelitab sinna 2-3 emaslindu, ühega neist moodustab isaslind paari. Pesa luuakse varjatud kohas maapinda kraapidud augus, mis on seest kaetud pehmete lehtede ja sulgedega. Emaslind muneb pessa 3 kuni 12 muna ja haub neid vahetpidamata 25 kuni 28 päeva, jättes pesa ainult söögiajaks. Isaslind valvab pesa pidevalt. Linnupojad kooruvad munadest hästi tugevatena ja neid kaitseb tihe sulestik ning nad on võimelised kohe ise toitu nokkima. Linnupojad on täiskasvanuks saanud 4-5 kuuga. 4. Liigi kaitsmine
2) Esimene loom : Nandu . Nandu (Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3- varbalised tugevad jalad. Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama sigimisaja kestel mitme vastassoost isendiga ja mitu emaslindu muneb ühte pessa. Emaslindude ühispesades on kuni 30 muna. Haub ja poegade eest hoolitseb isalind. Teine loom : Puuma on kaslane , kes on kollakat-pruuni värvi ja tugevate jalgadega , kuni 2 m pikk. Tema hüppevõime on 5m.Tal on lühike karvastik.Kaal umbes 150 kg. Eluiga ligi 20 aastat. Puuma on lihatoiduline loom. Sööb mitmesuguseid loomi alates hiirtest ahvideni. 8. Inimtegevus 1)Karjakasvatus, nisu ja puuviljade kasvatamine.
enamikel organismidel kiire ainevahetusega, on lühike eluaeg ja paljudel surevad juba esimesel eluaastal. Neil, kes esimese aasta üle elavad, on keskmine eluiga 3-4 aastat. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird järgi) http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/ PESITSEMINE Koolibrid pesitsevad jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Ta võlub emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga.
intensiivistub laul. Kirjanduse andmeil esineb ka rituaalne tants, mida isaslind pesa ligidal oksalt oksale hüpeldes esitab (Linnud"Eesti selgroogsed"). Rasvatihasel ja sinitihasel on pesitsemisel nii sarnasusi kui erinevusi. Sinitihaselgi ehitavad pesa mõlemad vanemad ja sinna muneb emaslind 9-13 muna. Sinitihast on nähtud ka endale pesa jaoks talumajade akende vahelt sinna tuulekaitseks topitud takku välja tirimas (R.Ling, 1980). Kuid sinitihastel toidab isaslind haudumise ajal emaslindu pidevalt umbes 1-2 korda tunnis. Haudumine kestab umbes 12-14 päeva. (R.Ling, 1980). Vahel katab emaslind selle aja sees munad udusulgedega ja lahkub pesast (H.Relve, 2001). Kui pojad kooruvad, soojendab emaslid neid pidevalt, aga 4-6 päeva pärast lakkab emaslind neid soojendamast päevasel ajal. Sellel ajal toidab isaslind üksi poegi, tehes umbes 300 toiteringi. (H.Relve, 2001). Sinitihase mõlemad vaemad püsivad talviti paarina koos. Eestis on sinitihane levinud üle kogu maa
tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti. Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb, siis on aprillis munetud kurnas olevad 713, maksimaalselt 18 muna ja neist kooruvad pojad tema järeltulijad. Toidulaud. Rasvatihane on kõigesööja lind. Suvel on siiski põhitoiduks selgrootud: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Normaalne on kuni 400 putukat või tõuku päevas. Võib rüüstata ka teiste väiksemate lindude pesi. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade
Keskmiselt mai alul on pesas 58, enamasti seitse portselanvalget lühiovaalset muna, teises kurnas juuni lõpupoole ka vähem. Värske muna kaalub 4,14,5 grammi, selle mõõtmed on 22,223,4 x 18,519,3 mm. Muna koor on üsna õhuke ja kaalub 0,210,25 g, haudumise lõpul vähemgi. Haudevältus on 2123 päeva. Pojad kooruvad ühel ja samal päeval. Paljude uurijate väitel osalevad haudumisel mõlemad vanemad, ent Eerik Kumari on haudumas leidnud ainult emaslindu, isane aga toob talle aeg-ajalt pessa toitu. Munakoored heidetakse tavaliselt pesast välja ja neid võib leida otse lennuava alt. Alul on pojad täiesti paljad, roosa nahaga ja pimedad. Kümne päeva vanuses on neil silmad juba avanenud. Ka kuulmeava on alul suletud. Pojad paiknevad pesas kodarjalt, sabad sisse- ja nokad väljapoole. Enamasti on nende nokad käänatud vastupäeva. Poegade toitmine käib järjekorras nagu karussellil
annaabi.ee 
