mis haarasid kaasa ka Anna. Juudist sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Teost läbivad teemad on antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus. Peategelane Anna (33) on ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Tal on väga eriline maitse kunsti, muusika, kirjanduse, toitude ja inimeste suhtes. Ning kuna ta on muutunud tugevaks alfa emaseks, tõmbavad teda ainult mehed, kes on kõrgelt haritud, heade geenidega ja väga võimukad ehk alfa isased. Probleemid Teose põhiprobleemiks oli see, et erinevate religioonide ja rahvaste vahel valitseb suur vaen. Ning kuidas suhtub sellesse kõrvalseisja, keda on mõjutatud ühte või teist poolt uskuma. Suureks probleemiks oli ka Anna arusaamine ja asjade lahendamise viis, mis olid kergelt väärastunud. Hinnang teosele Mina ei nautinud selle teose lugemist kuna tundus, et
kohta äärmiselt pessimistlik ja julm nii eestlaste kui nende valikute vastu. Ometigi on karmide sõnade taga oluline mõte ning selle sõnumi võimendamiseks on kirjanik seekord eriti karmid meetodid valinud. Teoses on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki huumorit, mida on väjendatud iroonia kaudu: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata
Mõnikord võib ta ka ilmuda Vahemerele. Poegimine: Mõrtsukhaid kuuluvad munaspoegijate hulka. Emased toovad korraga ilmale vähemalt 9 tervet ja väljaarenenud poega. Harjumused: Teadlased on arvamusel, et mõrtsukhai muudab oma harjumusi täielikult teatud pikkuse ning kaalu saavutamise järel.Paistab, et pealmistes veekihtides üles kasvanud hai lahkub sealt igaveseks ning tungib meresügavustesse. On võimalik, et hai sugu võib muutuda isasest emaseks teatud mõõtmete saavutamise järel. Miks see nii toimub on teadmata. Eluviis: Eraklik. Peab olema pidevas liikumises. Keskmise kiirusega 3,5 km tunnis. Toitumine: Peamiselt erinevad kalad, mereimetajad. Eluiga: Umbes 30-40 aastat. Esinemine: Esineb kõigis meredes ja ookeanides KAMMHAI Kammhai kuulub kammhailaste (Hexanchidae) sugukonda. Sellesse sugukonda kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhai on võrdlemisi suur kala, kuni 4,8 meetrit pikk ja 800 kg raske
maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega seostati soo maaramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune
sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sooline paljunemine on vajalik uudsete geenikombinatsioonide tekkeks evolutsiooniks (paindlikum, edukam). Hermafrodism sood on ühendatud ühesse kehasse (korraga kasutatakse ühte või mõlemad aktiivsed). Enamus taimi on selliseid, ka teod on sellised. Tigudel selgub sugu populatsiooni sees. Soovahetus eluea jooksul: · protoandria isane -> emaseks · protogüünia emane -> isaseks noorena mõttetu olla isane, ollakse emane ja mingil hetkel muututakse isaseks. Fischeri tasakaal kui ühte sugupoolt hakataks tootma rohkem, siis selle soo esindajate kohasus langeks, sest järglasi oleks vähem nende kohta (kuna mõlemat sugu on vaja paaritumiseks ja see määratakse vähema isendite arvu järgi). Evolutsioon aga liigub suurema kohasuse suunas, seega on liikide sooline tasakaal 1:1.
soo määramine. Kuni 20. sajandini püstitati soo määramise kohta rida hüpoteese ja alles tsütogeneetika arenemisega seostati soo määramine kromosoomidega. Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased.
Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja meisterdab kolpadest karikaid jne. Kõik taolised koomilised elemendid mõjuvad igal juhul väga usutavalt ning sobituvad kenasti autori loodud alternatiivsesse mütoloogilis-ajaloolisessse maailma. Nii võikski eelneva põhjal raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" mõnes mõttes vaadelda kui müüti eestlaste
näiteks Jüriöö ülestõus. Kivirähk kasutab neid kujutlusi vabalt, kohandades oma loo jaoks ümber ajaloolisi ja mütoloogilisi tegelasi: näiteks on tema teoses sakslaste asemel raudmehed ja kurja Põhja Konna asemel hea (vähemalt eestlaste jaoks). Samuti on autor kasutanud metsa ja küla kui kujundeid, millest esimene viitab vanemale ja teine uuemale kultuurile. Esineb hulgaliselt Kivirähki humoristlikule stiilile viitavaid näiteid: karud himustavad naisi ja vastupidi, Ints osutub emaseks rästikuks, inimahvid Pirre ja Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära , hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega ja meisterdab kolpadest karikaid jne. Kõik taolised koomilised elemendid mõjuvad igal juhul väga usutavalt ning sobituvad kenasti autori loodud alternatiivsesse mütoloogilis-ajaloolisessse maailma.
annaabi.ee 
