Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit. Kuna kaaslasi ei olnud, pidi ta üksi hakkama saama. Üks selline mäng oli näiteks jäähoki: ta võttis laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas.
· Elukoha valik o Patriolokaalne mehe sugulaste juurde o Matriokaalne naise sugulaste juurde o Neolokaalne asutakse elama uude kohta, omaette · Suguluse arvestamine o Bilateraalne lapse sugulasteks loetakse nii ema kui ka isa poolseid suguluasi o Patrilineaarne põlvnemise arvestamine lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi o Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult emapoolseid sugulasi. Avunkulaat . ema venna tähtsus lapse kasvatamisel (onu) · Funktsionalistlik teooria Perekonna funktsioonid tänapäeval: uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine; laste sotsialiseerimine; seksuaalkäitumise regulatsioon; emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele. Perekonna funktsioonid vanasti majanduslik tootmine, kaitse pakkumine, laste õpetamine.
Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajarjel tekib heterosugoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homosugootne diploidne emane isend (xaxa voi xbxb), suuakse see ara. Mesilasemad on sigimisvoimelised ja toomesilased sigimatud emased. Lesed on sigimisvoimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot), toomesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (parivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mojutavad seda jarglaste genotuubi st toomesilaste kaudu. Toomesilased maaravad pere toodangunaitajad (v.a ema viljakus), kuid ei vota osa jarglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest.
blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st areneb edasi epiblast ja hüpoblast/primitiivne endoderm). – epiblasti/hüpoblasto formeerumine - ICM annab aluse epi- ja hüpoblastile, mis moodustavad kahekihilise kettakujulise embrüo Tsütotrofoblast - aitab embrüol kinnituda endomeetriumile ning sisse tungida ja ümber kujundada emapoolseid veresooni süntsiotrofoblast (nende roll). - aitab embrüol edasi endomeetriumi tungida, sekreteerib hüdrolaase emakarakkude ja veresoonte lammutamiseks Inimese platsenta teke, ehitus ja funktsioon. moodustub koorionist e teisest lootekestast; vajalik loote toitumiseks, hingamiseks, ekskretsiooniks; samuti on platsenta tähtis endokriinorgan - toodab 3 hormooni (gonadotropiin -
inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega) Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik
Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo- sügootne diploidne emane isend (xaxa või xbxb), süüakse see ära. Mesilasemad on sigimisvõimelised ja töömesilased sigimatud emased. Lesed on sigimis- võimelised isased. Lesed arenevad ema viljastamata munadest (kannavad emapoolseid tunnuseid st emalt saadud geneetilist infot); töömesilased ja ema arenevad viljastatud munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste genotüübi st töömesilaste kaudu. Töömesilased määravad pere toodangunäitajad (v.a ema viljakus), kuid ei võta osa järglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest.
emapoolne osa detsiidua (endomeetrium). Koorioni moodustavad trofoblasti ja ekstra-embrüonaalse mesodermi päritolu rakud. Ex-Me annab aluse veresoontele, mis kannavad toitaineid emalt embrüole. Trofoblastid annavad aluse tsütotrofoblastile (TT) ja süntsüütiotrofoblastile (ST) TT aitab embrüol algselt tugevasti kinnituda endomeetriumile (adhesioon) ja sisse tungida (proteolüütiline aktiivsus) ning ümberkujundada emapoolseid veresooni (uhavad loote veresooni) ST aitab edasi embrüol endomeetriumisse tungida ICM annab aluse epiblastile ja hüpoblastile (primitiivne endoderm, PE), mis moodustavad kahekihilise kettakujulise embrüo Epiblasti rakud annavad aluse amnionile (täitub amnionivedelikuga) ja embrüonaalsele epiblastile PE laieneb vooderdades blastotsööli õõnsust, andes aluse rebukotile (tähtis induktiivsete signaalide allikas gastrulatsiooni kujunemisel)