suu kaudu välja. Hüdra toitub sõudikutest, vesikirpudest ja teistest väikestest vähikestest ning võib jagu saada isegi väikesest kalamaimust. · Kuidas hüdra paljuneb? Hüdralased paljunevad kahel erineval viisil. Suvekuudel,kui toitu on piisavalt, sigivad hüdralased sugutult pungumise teel. Teine meetod on tavaline suguline paljunemine. Pungumine kehapinnal moodustub pung, mis "venib" nooreks hüdralaseks, kes lõpuks emaorganismist eraldub. Suguline paljunemine osa hüdralastest on mõlemasugulised, tootes nii muna kui ka seemnerakke.ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad? Loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. · Kes on meduus? Ujuv, kumera kehaga ainuöössne loom. · Meriristi ehitus. · Kuidas ja millest meririst toitub?
Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu. Elutsüklis vahelduvad polüübi ja meduusi vormid. Kui elutingimused on head, paljuneb hüdra pungumise teel. Kui halvad, siis sugurakkudega. Ühinenud isas- ja emassugurakk säilivad passiivsetena kuni elutingimused paranevad.
Seljuhul nimetatakse neid autospoorideks. Viburi või viburitega varustatud eoseid nimetatakse zoospoorideks. Erinevalt keharakkudest on eostel tugev kest, mis kaitseb neid ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Eosed sisaldavad rohkesti varuaineid, aga vett on neis tunduvalt vähem kui keharakkudes. Enamasti tekib ühe raku jagunemisel 4,8 või suurem paarisarv eoseid. Mittesugulisel paljunemisel, olgu see vegetatiivne või eoseline, kujuneb uus organism ühest niinimetatud emaorganismist ja vastavalt sellele pärib emaorganismi tunnused. (Martin et al 1998.lk 48-49) 6 SUGULINE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena. Liituvad rakud erinevad organismi teistest rakkudest. Neid nimetatakse sugurakkudeks ehk gameetideks. Sugulisel paljunemisel tekkiv uus organism on uute tunnustega, ta erineb oma vanematest. Uues organismis
Naisepoolsed Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine
§ Tihedalt kokkupakitud DNA akrosoomis (ensüümid, mis lagundavad munarakukesta sissepääsemiseks) o Keha § Kael + vaheosa § Kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid o Saba § Vibur liikumiseks ONTOGENEES • Ontogenees erinevatel organismidel o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine
o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke o Kahe embrüo siirdamine emakasse (sama metoodikat kasutatakse ka loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine) Areng Sünnieelne diagnostika: o Amnionivedelikest looterakkude võtmine ja uuring o Oscar meetod looteseisundi hindamine emaorganismist võetud hormonaalproovide alusel o Koorioni biopsia lootekestast võetakse väike tükike ja kohe saab analüüsi teha GMO organismid on organismid kelle geneetilist materjali on muudetud looduses mitteesineval viisil (bakterid, seened, taimed, loomad) Eesmärgid: 1. Suurim resistentsus taimedel (kahjurite, kliimatingimuste, mürkkemikaalide suhtes) 2. Parem taluvus (Stressi, külma, konkurentsi) 3. Parandatud tootekvaliteet
· Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd) · Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus organism kujuneb ühest nn emaorganismist ja vastavalt sellele pürib emaorganismi tunnused. · Eoseline paljunemine- eosed ehk spoorid on üherakulised, eosed moodustavad vastavates organites- eoslates. See on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele. (klorella, vesijuuks) 8.teab taimede osa looduses ja tähtsust inimese elus, toob vastavaid näiteid · Taimede tähtsus inimese elus- toodavad hapniku, kasutatakse söögiks ja raviks,
250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt
1) põletikulised protsessid kuse-suguelundkonnas. Kulgevad ilma eriliste kaebusteta ja sageli omandavad kroonilise iseloomu. 2) Istuv eluviis, mis häirib munandite verevarustust+kitsad verevarustust häirivad riided. 3)kõrge temp-i mõju: terase sulatajad. Kuumapliidikokad. Autoistme soojenduste kasutamine. 4) naissuguhormoonide ja nende analoogide mõju. Naissuguhormoone saadakse toiduga kana ja toiduplastikust eralduvad naissuguhormoonide analoogid. Sündides emaorganismist saadud kõrgenenud naissuguhormoonide tasemest. Stress. Tulemus: ühest eellasrakust tekib 4 haploidset viljastumisvõimelist spermi. Ovogenees. Toimub paarilistes munasarjades, ovulatsioon toimub vahelduvalt ühest ja teisest munasarjast. Ovogenees algab looteeas munasarjade algmete, eelrakkude populatsioonide kujunemisega ning looteeas ka eelrakkde masspaljunemine. 5-7 arengukuuni on munarakkude arv kõige suurem 7 miljonit
annaabi.ee 
