METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid.
elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd rohkem, hullus oli möödas, noored hakkasid taas end pügamas käima (lisaks vanematele) - Arhitekt Maurer, 40-aastane, linnaehitaja, elas koos naisega, omas linnast head ülevaadet, teadis mis tema linnaosas oli kunagi olnud, millest sealne pinnas koosnes ja mis sealt välja kaevatud on, tundis hästi ajalugu, eriti aastaarve, pärines agulitänavalt, ei söönud kala, tegeles kalapüügiga, et kaladele kätte maksta, soovis juba lapsena saada linnaehitajaks, otsis kõiges täiust, jättis ebavajalikud tegevused kõrvale - Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste
oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta
usaldusväärne, varanduslikult kindlustatud, teenib kahes kohas 45-aastane, kena soliidne, viisakas; kindlaks kujunenud vaated Svidrigailov- Dunja töötas tema juures; ajapikku tekkis tal Dunjas kirg; Jäi vahele oma naisele; nähes kui palju Dunja kannatas tunnistas lõpuks oma naisele, et asi oli ainult ühepoolne ja tema ise on kõiges süüdi; 50- aastane, mõisnik, kaks aastat teeninud ratsaväes, pärast elas Peterburis ja kolis maale Marfa Petronovnaga; Raskolnikovi meelest liiderlik, vastik, kaval ja petis, õel Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine; juhtus kogemata pealt kuulama Svidrigailovi armastuse avaldust Dunjale; ta süüdistas alguses Dunjat ja levitas tema kohta kuulujutte, kuid hiljem parandas olukorra, kiites Dunjat ja lugedes kõigile Dunja kirja Svidrigailovile Dmitri Prokofjitš Razumihhin- endine ülikoolikaaslane, Raskolnikovi ainuke sõber ülikoolist;
Asi läks kohtusse kus loodeti et nad omavahel ikka 7 lepivad. Ühel õhtul istusid mõlemad kõrtsis ja P pakkus J oma kruusist viina juua aga too keeldus, lõpuks lubas P talle isegi palga ära maksta- nii ka juhtus, kõik sellepärast et mees tahtis et sulane jooks temaga ja lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem,
andnud. Asi läks kohtusse kus loodeti et nad omavahel ikka lepivad. Ühel õhtul istusid mõlemad kõrtsis ja P pakkus J oma kruusist viina juua aga too keeldus, lõpuks lubas P talle isegi palga ära maksta- nii ka juhtus, kõik sellepärast et mees tahtis et sulane jooks temaga ja lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just
SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult tema hing, maine keha oli kadunud. Tead-küll-kes põgenes ja teda ei nähtud enam
meelde jäi oli paavst. Ta luges veel raamatuid millest eriti aru ei saanud kuid need meeldisid talle. Ta otsis üles raamatud mida Liisi ja Maret peitsid ning püüdis neist aru saada kuid ka need tundusid liiga keerulised olevat. Talle meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud. Liisi ja Maret laulsid tihti laulu mida isa neile õpetas, vahel olid nad lauldes väga kurvad ja pisarad voolasid. Indrek elas köstri juures, ükskord tuli külla köstri tütretütar Milli. Indrekule hakkas ta kohe meeldima ja tahtis näidata talle milliseid sõnu ta teab aga kunagi ei tulnud selle jaoks parajat hetke. Ükskord läks Indrek jälle koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda teha sest arvas et Millile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Niisiis tegigi ta pliidile tule alla ja pani pannile kaks lihatükki
Kõik kommentaarid