Seega võime öelda, et kui inimene on saavutanud midagi sellist, millest ta on unistanud, või tunneb, et on eluga rahul ja õnnelik tema liidetavate summa rahuldab teda ta on rikas. Mida väiksem on liidetavate summa, seda vaesem inimene on. Rikkuse ja vaesuse mõõdupuuks võivad olla ka teiste inimeste silmad. Inimene, kes peab ennast vaeseks, ei pruugi seda alati olla teiste arvates. Pealtnäha vaene mees, kuid kes pakatab elutarkusest, heasoovlikusest ja soojusest, kes on isaks paarile rosinasilmsele tüdrukutirtsule, kes armastab oma naist - võib kadedaks teha nii mõnegi varaka ja üksildase mehe. Kuigi see mees ise oma rikkust ei tunneta on ta rikas kõrvaltvaataja silmis. Rikkus ja vaesus on vaataja silmades. Minu jaoks on tõeliseks rikkuseks armastus olla armastatud ja armastada. Armastus on lähedased inimesed, sõpradega veedetud õhtud, armastus võib olla hetk, pealtnäha tähtsusetu kommikarp, lemmikloom..
Alceste ei suuda taluda. Järgnev komöödia on tegelikult traagiline, sest oma naiivsusele vaatamata pole hea Alceste sugugi naeruväärne. Sümpaatne on koguni tema iseteadlikkus, mis teeb teda ükikuks tema ümbritsevas ühiskonnas. Kui seniseid Molière’i tegelasi iseloomustas nende pahede suurus, siis Alceste’i ülemäärased voorused. Ta on tark ja osav, seltskonnast alati üle. Alceste on Molière’i loomingus ainus kuju, kes hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. Alceste’i jaoks üksindus on võimalus iseennasele kindlaks olla, on võimalus sõna- ja mõttevabadusele. Vaatamata Alceste’i üksindusest kogu teose jooksul, näidendi lõpp tundub täiesti tüüpiliseks: Célimene jääb üksikukuna ka. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt
Anni ema lasi Annil elada natukene aega üksi, ning lõpuks sai Ann aru ja mõistis mida ta tegema peaks ja mis on tema elus õiged ja valed otsused olnud. Samuti on mõlemad, nii Semnut ja Anni ema, väga targad. Juba asjaolu, et Semnut on arst teeb ta targaks ja arukaks. Anni ema on samuti väga tark ja ta oskab iga asja pealt kaasa rääkida, mis tuleneb tema elutarkusest ja paljust lugemisest. Samuti on nii Semnut kui ka Anni ema väga andestavad. Mõlemad andestavad lastele nende vead ja armastavad neid sama palavalt edasi. Nefernefernefer on kõige kergem seostada Scarletiga, kes oli Margret Michelli romaani „Tuulest Viidud“ peategelane. Mõlemad on väga salakavalad, samuti oli varandus mõlema jaoks esikohal. Scarlet abiellus mitu korda mehega, keda ta ei
neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid. Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud tegev, arendades vabas, vestlevas, Montaigne'i laadi meenutavas stiilis oma vaateid usust, sallivusest, elutarkusest jne. ,,Moraalsed mõtted" (1744), ,,Epistlid" 5.k., (1748-54). 18. saj. läheb seega üsna algusest peale peamiselt Holbergi tähe all. Kaasaegsetest ei võrsunud talle väärilisi sugulussuurusi ega ka vastaseid, sest Taanis valitsev õhkkond ei soosonud seda. Neist, kes ei kuulunud tema antud mõttesuunda on silmapaistev alles tema elu lõpupoole Taanis tärganud pietistliku voolu vaimulik luuletaja Hans Adolf Brorson (1694-1764), üks taani parimaid lüürikuid enne Joh. Ewald'it
) - Kreeka õigeusu kirik on veel kirik (enamik kreeklasi kuulub veel sinna). Kas Põhjamaade kirikud on kirikud? Enamus kuulub sinna, aga ei usu.] Sektide tekkimise põhjused. Sektid tekivad tavaliselt karismaatilise liidri ümber. On aegu, mis seda rohkem soosivad. Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast. · Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek), deprivatsioon (ilmajäämine) võib olla ka nt positsioonist, elutarkusest, motivatsioonist, tervisest jpm. · Sotsiaalne segadus (nt immigrantidel uues keskkonnas). Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui ühiskonnas olemas olevad usuelu vormid neid ei rahulda, otsitakse/luuakse uusi. Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole".
Ka Normurad saab üha enam aru, et õigus on vanaonul ja mitte juhendajal, ja eriti pärast seda, kui juhendaja tuleb otsima kolhoosi toetust, et tema Siberi jõgede ümberjuhtimist propageeriv teos esitataks riikliku preemia saamiseks. Normurat polegi järsku enam atesteerimisest ja teadlasekarjäärist huvitatud, saades aru, et on seni usaldanud valet inimest, lootnud liialt isa kõikvõimususele ja eiranud tõelise abistaja abi. Otakuzi saab Naimdzoni elutarkusest aru alles siis, kui satub ise piirkonnasekratär Abrar Sukurovi kriitika alla seoses ülekohtuga ühelt kolhoosiliikmelt maja äravõtmise ja onu sinna elamapaigutamise asjus (kusjuures ta polnud onu maja eelmisest omanikust teavitanud. Samal ajal on Naimdzon oma majast välja kolinud ja koolimajja elama asunud). Lugu vana kombe kohaselt kinni mätsida polnud õnnestunud. Otakuz näeb, et ainuke, kes teda kaitseb, on vanaonu: teose lõpus kirjutab Naimdzon
mida Alceste ei suuda taluda. Järgnev komöödia on tegelikult traagiline, sest oma naiivsusele vaatamata pole hea Alceste sugusi naeruväärne. Sümpaatne on koguni tema iseteadlikkus. Kui seniseid Moliére'i tegelasi iseloomustas nende pahede suurus, siis Alceste'i ülemäärased voorused. Ta on tark ja osav, seltskonnast alati üle. Alceste on Moliére'i loomingus ainus kuju, kes hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. 6 LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa
kunagi teistega rüselema ega Metslangilt midagi küsima. Aga nüüd tundsid nad äkki, nagu oleksid ainult nemad kahekesi klassis, kes Molotovist ja tema linalakast midagi aru saavad. Et nad aga vastupidistest otstest lähenesid sellele müsteeriumile, seda õppisid nad alles hiljemini tundma. Nüüd jätkus nende lähenemiseks sellestki, et Metslang leidis kõrvad, mis kuulasid tema praktilist elutarkust suure huviga, eriti naiste suhtes, kuna Indrek kudus tema elutarkusest armuluule muinasjutulist kude. Kõige parem oli seda teha Metslangi väikeses soojas toas saiaahju taga, sest siia ei tulnud neid keegi eksitama. Pakk-kastidele oli siin pandud niinekoortest madrats ja peaaluseks noppimata sulgedest padi. Sellel asemel pikutades õppis Metslang oma tunde ja targutas ka Indrekuga naistest, käised üles kääritud, käed tagapidi pea all, silmad laes, nagu oleks see tema eluraamat. Ikka ja alati kinnitas ta:
annaabi.ee 
