raamatukogus oli vaid 1998. aasta raamat. 3 Punane raamat Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund. (,,Eneke", 1984, lk165) Punased raamatud või nimestikud on hoiatatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Nende ülesandeks on: teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade säilitamist, anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks, õhutada uurimist. Eesti punase raamatu ülesandeks on anda ka üldhinnang meie looduse seisundile. ("Eesti punane raamat"1998, lk 6) Punaseid raamatuid on koostatud 1966.aaastast.Maailma ,,Punane raamat" koosneb 5 värvi lehtedest. Punastel lehtedel on kirjas väljasuremisohus liigid, kollastel väheneva arvukusega, valgeil suhteliselt haruldased ning rohelistel päästetud liigid
300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. Kivisisalik on Eestis võrdlemisi haruldane. [8] Kivisisalik on ainukese roomajana haruldaste liikide kategoorias olnud kõigis seni koostatud Eesti ohustatud elustikuliikide nimestikes. Ta on kolmandas kategoorias. [3] Levik Soomes Soomes pole kivisisalikku leitud ning teda ei loeta ka Soome herpetofauna koosseisu kuuluvaks. [7] Soome ja Eesti kivisisaliku arvukuse võrdlus Eestis leidub kivisisalikke (liik on kantud Eesti Punasesse raamatusse), kuid andmed kivisisalike leiust.Soomes puuduvad. See näitab, et Soomes pole paras kliima kivisisalike pesitsemiseks. Joonis 3. näeme isast
koguses tulevikus. Puidu hulk on Soomes kasvanud selgelt viimaste aastakümnete jooksul Kui metsas nähakse vaid toorainet, siis kõik tundub olevat hästi. Viimasel ajal on võetud kasutusele uus metsade säästva kasutuse mõiste - nüüd räägitakse ökoloogiliselt säästvast metsade kasutamisest. See tähendab, et metsakasutus ei tohi põhjustada metsas elava looma- ja taimeliikide hävimist. Nii Soomes, Rootsis kui Norras on metsade majandamine suurim elustikuliikide ohustaja. Soomes loetakse praegusel hetkel 1692 hävimisohus olevat looma- ja taimeliiki. Ligi 43% kõigist ohustatud liikidest elab metsas ja nende ohu põhjustaja on nimelt metsamajandus. See on teatavasti tagajärg, sest metsamajandus muudab looduslikku algupärast metsakeskkonda väga mitmel viisil. (11) Tööstus Soome on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus
(Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjaskasetriibik, pähklinäpp, lagrits, pringel, ahm ja saarmas, jne.) PUNANE RAAMAT Ajalugu: 1966 Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) alustas Punaste Raamatute koostamist. Kolm tasandit: Rahvusvahelised Punased Raamatud, piirkondlikud Punased Raamatud, riiklikud Punased Raamatud. Eesmärk: Hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanne: Teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest, propageerida elupaikade säilitamist, anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks, sh liigikaitseks, õhutada uurimist. Varasemad Punased Raamatud Eestis: 1976-1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat (TA Looduskaitse Komisjon). 1982 - ilmus populaarteaduslik väljaanne (E.Kumari toimetaja). 1988 valmisid teise Punase Raamatu nimekirjad. 1998 kolmas Punane Raamat (V. Lilleleht). Koostamise printsiibid: Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-
, endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi) Võõrliik –teaduslikult või kogemata sisse toodud liigud. Ka inimese kaasabil võimalik. (nt Ameerika naarits, Kährikkoer) Punane raamat. Eesmärk- punased raamatud või nimetstikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded- teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest; propageerida elupaikade säilitamist; anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas; anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks; õhutada uurimist. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes
, endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi) Võõrliik –teaduslikult või kogemata sisse toodud liigud. Ka inimese kaasabil võimalik. (nt Ameerika naarits, Kährikkoer) Punane raamat. Eesmärk- punased raamatud või nimetstikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded- teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest; propageerida elupaikade säilitamist; anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas; anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks; õhutada uurimist. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Ohustatus ja esinemise ajalugu Eestis. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. Elupaikade ohustatus. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes
· Tallamine Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest · propageerida elupaikade säilitamist · anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas, · anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks · õhutada uurimist Koostamise põhikriteerium: ohustatus Lisakriteeriumid: 1. Esinemise ajalugu Eestis. Üldreeglina eelistati põliseid omamaiseid, püsivalt meil looduses esinevaid liike. 2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. 3. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus
annaabi.ee 
