Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisemat konventsiooni, millega Eesti on liitunud ning: 2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. Looduskaitsekonventsioonid- Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitse ja kasutamise kohta. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon. 2.2
(Firrenza) 2004Eesmärk edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist ning organiseerida euroopa maastikealast koostööd. Eesti pole hetkel liitunud. Maastik on inimese poolt tajuav looduslike ja või inimtekkeliste tegurite poolt kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 On looduskaitsealade võrgustik mille eesmärk on kaitsta väärislikke ja ohustatud taime, linnu ja loomaliike ning nende kasvu ja elupaiku Kalanduse konventsioonid Gdanski konvektsioon- kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. (1973 Eesti 2004). (Ottawa konvektsioon- kalapüügi kohta atlandi ookeani loodeosas). (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konvektsioon) Vaalapüügi konventsioon Sõlmit 1946 Washington Eesti liitus 2009 Eesmärgiks on vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areg Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund
Mikroelementidest on kalatoitudes eelkõige joodi, seleeni, rauda ja tsinki. 8.FAO Kohuseteadliku Koodeksi koostamise põhjused ja ajajooline taust (L 1-1 , 31-33) Kalandus, sh akvakultuur, tagab elutähtsa toiduallika, töö, harrastuse ja majandusliku heaolu paljudele inimestele kogu maailmas, ja peaks seepärast olema korraldatud kohuseteadlikul viisil. Käesolev koodeks sätestab kohuseteadliku kalanduse põhimõtted ja rahvusvahelised standardid, tagamaks vee elusressursside kaitse, kasutamise ja arengu, osutades seejuures vajalikku tähelepanu ökosüsteemidele ja looduse mitmekesisusele. Koodeks tunnustab kalanduse majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja toitumisalast ning kultuurilist tähtsust ja kõigi kalanduses osalejate huve. Koodeks võtab arvesse kalaressursside bioloogilisi omadusi, nende elukeskkonda ning tarbijate ja teiste kasutajate huve. Riigid ja kõik kalanduses hõivatud on kutsutud käesolevat koodeksit tunnustama ja ellu rakendama. 9
ÜRO kliimamuutuste raamkonv. 16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokoll 17.vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse Montreali konv. 18.maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse UNESCO 19.edendada maastike kaitset , korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd Euroopa maastike konv. 20.kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides Gdanski konv. 21.mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi o loodeosas Ottawa konv. 22.tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng vaalapüügi konv. 23.kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Natura 2000 6. Tähtsam KeM valitsemisalas olevad ametiasutused on EV Maa- amet. 7. Milline objekt ei sobi loetellu.
oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal 3) Kalandus – Gdanski konventsioon, kalapüügi ja elusressursside säilitamine läänemeres; Ottawa konv. koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV. 1973 kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse-ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONV. – keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. RIO
keskkonnakaitset ja loodusressursside säästvat kasutust (Weirdheim 1992: 72). Tänu sellele komisjonile on jõgede vesi muutunud puhtamaks ja rannikumere reostus vähenenud. Näiteks kui 1990. aastate alguses ei olnud Pärnu lahes suplemine soovitatav, siis nüüd on sealne vesi puhas. Lisaks vee hoidmisele on loodud ka 1970. aastal Gdanski konventsioon ehk rahvusvaheline kokkulepe kalapüügi kontrollimiseks ja elusressursside säilitamiseks Läänemeres. Selle konventsiooni alusel on tegeldud Läänemere kalapüügikvootide jaotamisega. Läänemerel kalapüügiga tegelevad riigid on kohustatud järgima vastavaid nõudeid ja püügikvoote, samuti tegelema oma majandustsoonis kalavarude uurimisega. Varude järgi jaotatakse igal aastal riikidevahelisi püügikvoote. See on oluline, et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 15 Kokkuvõte
jätkusuutlik areng • 1982 lõpetati kommertsvaalanduse ajutine keeld • Rahvusvaheline vaalanduskomisjon: meetmed püügi limiteerimiseks, uuringud, kaitsealad, aruanded • Eesti ei püüa, ei toeta vaalapüüki, va traditsioonilise elulaadi jätkamiseks Kalanduse konventsioonid ︎ Gdanski konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides 1973; Eesti 1993 Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon Ottawa konventsioon mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi ookeani loodeosas 1978/1979; Eesti 1993 Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon NAFO ︎Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon 1963 > 1980; Eesti 2003/2005 Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) Rahvusvaheline keskkonnakaitse Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng
................................................................................................. 91 Lisa 10. Kalalaevade segmentidesse rühmitamise kriteeriumid ja kalalaevade segmenti juurdelisamise võimalus ............................................................................... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad,
annaabi.ee 
