VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg
talletunud energiana. NE = NEe + NEt NE netoenergia NEe netoenergia elatuseks Net - toodangu energia PROTEIIN Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud seevastu koosnevad valdavalt toorkiust). Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud seisavad organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Loomorganism ei deponeeri valku varuainena sel määral nagu rasvu või süsivesikuid. Valk peatub organismis vaid rakuainena. Reservvalke mõnesugusel hulgal veres ja maksas siiski leidub. Piiratud valguvarud organismis ning asjaolu, et organismi valgutarvet ei ole võimalik katta ühegi teise toitainega (näit
Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks. Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest
Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid
Kuna rusikareegli - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtus - järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis. Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Tuha Talu OÜ seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise
Kuna on välja kujunenud tava - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis. [1] Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise
välisfilee, peekon, esi- ja tagakoot ning tapasaadused. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145- 146) 27 Sealiha kasutatakse hakkliha, šašlõki, šnitslite, karbonaadi, süldi, puljongi jne. Valmistamisel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 28 3.5 Veiseliha Parimaks lihaloomaks peetakse lihatõugu noorveist vanuses 12 – 14 kuud, eluskaaluga 600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145) Veiseliha liigitatakse: vasikaliha, noorloomaliha ja loomaliha, vastaval sellele sõltub ka liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus. Rahvakeeles kutsutakse ka loomalihaks, mis ei ole õige väljend. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-146) Vasikaliha – 2 nädala kuni 3 kuu vanuse looma liha. Värvuselt heleroosa, peenekiulise lihaskoega, nahaalune rasvkude puudub.
saadakse loomade koguarv, eluskaal ja maksumus gruppide lõikes. Karjast väljalangenud loomade arv ja kaal arvestatakse toodangust maha, kulud aga jaotatakse ülejäänud loomadele ning nende eluskaalule. Eluskaalu keskmise omahinna leidmiseks jagatakse kulutuste summa gruppide lõikes nende eluskaalule ning eluskaalu kogumaksumus jagatakse proportsionaalselt nende 36 eluskaaluga põhikarja üleviidud loomadele, realiseeritavatele loomadele ja aasta lõpuks karja jäävatele loomadele. 6. Omahinna optimeerimise võimalused Põllumajandussaaduste tootmisel tuleb teha mitmesuguseid kindlaid töid taimedele ja loomadele kõige soodsamal ajal. Tootmise tasuvuse seisukohast on oluline saavutada võimalikult madal toodangu omahind, ilma et kannataks toodangu kvaliteet. Seega tingib just ökonoomse majandamise eesmärk vajaduse lisaks
annaabi.ee 
