Lugu räägib vana Kalevi haigusest ja surmast ning Kalevipoja lapsepõlvest. Kalev oli juba siis haige, kui kolmas poeg sündis. Vana Kalev ütles, et oma maa jätab ta vaid ühele pojale päranduseks. Vana Kalevile meeldis noorim poeg kõige rohkem. Ta jäi aina väetimaks ja Linda saatis lepatriinu ilmatarkade juurde uurima, kas vana Kalev veel terveneb. Lepatriinu küsis päikselt, tähelt, päevalt, sõnatargalt,manatargalt ja tuuletargalt, aga need ei andnud vana Kalevile elulootust. Lepatriinu lendas seitse päeva ja kui ta tagasi koju jõudis oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi ja see
,,Verivalla" esineb ka korduvalt Piibli motiive. Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul. Oh Issand, tule alla, heida armu! Under mõistab, et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimestele elulootust. Loomingulistest kõrgtasemest annavad tunnistust Underi neli järjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated
See oli minu jaoks eneseületus Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud. Elus edasi püüdlemiseks on vaja lootust ja tahtejõudu, mida saab just oma tegudesse uskumisest. Järeldan seda tänu ühele dramaatilisele sündmusele mu lapsepõlves. Ma olin veel lasteaialaps, umbes kuskil viie aastane, kui mu ema jäi kauaks ajaks haiglasse. Tal oli vähk ja elulootust anti talle vähe. Mina oma emast loobuda ei tahtnud, seega oli see mu elu kõige suurem unistuste ja soovide aeg. Ma soovisin, et kõik saaks korda, unistasin asjadest mida teha, kui ema haiglast välja saab ja ma uskusin seda, sest mu tahtmine oli nii suur. Möödus küll kaua aega, aga ma ei lakanud mõtlemast oma ema paranemisele. Ühel päeval, kui tädiga haiglasse külla läksime, ütles arst meile, et ema vähk on taandunud. Sel hetkel ma sain
luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi.
südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles.1904.a. ilmusid esimesed eesti keelsed luuletused.1917 ilmus esimene kogu"Sonetid".Sellel luulekogul oli väga võimas sisu.Under oli ka väga emotsionaalne,ta kirjutas siiralt.Ta luules esineb ka korduvalt Piibli motiive.Uncerile on need tähtsad.Ta mõistis et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. 4.Proosa üldilme. Realism mõjutas 20.saj. alguse noori kirjanikke. (Tuglas, Luts, Oks jt.)20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromantilist proosat. UR proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. N: Tuglase novella "Toome helbed" on kujundanud psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunded ja meeleolu. 20.saj. teisel kümnendil saavutas
ellu tagasipöördumine deklaratsioonist ,,Tõrkumine": Surm koputas, kutsus mind omale, Surm tulgu, kui tahab, üks teine kord, kuid mina ütlesin ,,Ei!" kui rohkem ehk raugenud ma.... hulk elujulgust ja jõudu mul veel, Kuid nüüdseks mu viimane sõna on, seepärast ma minna ei või. et minust ei saa minejat. Neis värssides looming väljenduvast pessimismist aitavad luuletaja välja töö ja andes talle uut elulootust. Las õitseda liiliad haual, kus puhkab su nooruse õnn; su isamaa kaunis ja kallis nüüd sinu armastus on: sind sütitab sadade saatus, sul valu teeb vendade vaev, ja nende õnnes ja edus on sullegi säramas päev su vaimu, su südame vara su vendade päralt nüüd kõik. - Kuis õitsevad liiliad haual, kus kumab sääl rooside läik (,,Las õitseda liiliad haual") Kaasaegse kriitika poolt sai ,,Lained" osaks karm vastuvõtt. Noorema põlvkon- na kriitikuid (G
Kai saatis oma poega ja miniat kaua, teades, et näeb neid viimast korda... kui rong lahkub, hakkab äikest lööma ja müristama, äike lööb järjest kõvemini Kai on jäänud ainukesena vihma kätte, teised on läinud varju. Jaan vaatab veel linna poole, mida äikese välgatused aegajalt valgustavad. Ühe välgatuse tagajärjel tundub nagu üks kirikutorn oleks põlema läinud. Pärast seda torm vaibub, juba järgmise linna juures on ilm vaikne ja selge, justkui tähistaks suurt magusat elulootust. Inimesel on ausus ja kui keegi kipub põhjuseta selle kallale, võib see vallandada taolise reaktsiooni. See sai alguse Andrese poolt, kes hakkas Jaani taga kiusama, kuna see suhtles Anniga ja oli vaene.
Looduskaitseseadus keelab rangelt paljunemiseks sobivat liigikaaslast. Banaanikastiga võõrliikide elusaid isendeid loodusesse lasta. Eestisse jõudnud troopilisel ämblikul või putukal siin Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud pikemat elulootust pole. Ja kui me ka väga tahaks, ,,Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide Põhja-Aafrikast pärit majasikk jõudis palme meie parkides kasvatada ei õnnestu. nimekiri" (13 taimeliiki ja 30 loomaliiki), kuhu Euroopasse arvatavasti koos puidukoormatega. kantud liikide elusaid isendeid ei tohi Eestisse
aedadest on autor suundunud koolnuhaisulisse hädaorgu.Luuletuses on palju ülimalt realistlikke , naturalistlikke detaile, mis on esitatud ekspressionismile iseloomulikult(liialdavalt). Metafoori,võrdluse ,ja hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. ("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane
annaabi.ee 
