väita, et informatsioon, mis serveeritakse on piisavalt selekteeritud, piisavalt praktiline eluks. Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see, mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt,
poiste väljalangevuse, õppimise ja vägivaldsusega seotud probleeme. Teiselt poolt võimaldaks see aga tüdrukutel ennast mitmekülgsemalt arendada, ilma et nad peaksid edukuse nimel võtma omaks alluja rolli. Kokkuvõtteks võib öelda ,selleks, et muuta koolis olemine mõnusaks arenguvõimaluseks peab isiku ja ühiskonna arendamine olema tasakaalus ja toetuma väärtustele ,mitte tulemusele. Riik peab väärtustama õpetajakutset ning õppekavad peavad olema paindlikumad ,avatumad ,elulisemad. Kursuse materiaali kuulamine,sellele teemale raamatute lugemine andis mulle palju.Varem mul ei olnud oma arvamust selle küsimuse kohta.Uurides teadlaste arvamused,mul tekkis huvi.Tegelikult mina mitte kunagi ei mõeldanud nii sügavalt,mis on kool.Kui ma mõtlen oma kooliaastadest,ma saan aru,kui igav ja mittehuvitav oli koolis käiaja õppida.Nagu vanem,ma ei taha sama määlestuseid oma lastel.Kooli õppesüsteem nõuab muudatust.Õppimine pidi olema mitmekülgne,koolikeskkonnas rohkem
luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal Karl Muru koostatud valimikus, kus ilmusid ka mõned üksikud esimese vihiku luuletused. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku stiiliühtset kujundit; selle puudumisest kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobril 1925:"Harilik traagika, kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Pidagem silmas, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas kajastati oma maailmanägemust, ideid, emotsioone ja ekspressionistlikku vormi. Sama püüdis ka Talvik: ,,Hälbimus", 1923 Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab.
Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid". , sõjateemaline ,,Breda alistamine". Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. · Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest. · Flandria maalikunst. Suurim esindaja Peter Paul Rubens. Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad. · Anthonis van Dyck. Nn paraadportree rajaja
3 1. Toitumine ja sport Teadmine, et sportlik saavutusvõime sõltub olulisel määral toidust ja toitumisest on ilmselt sama vana kui sport ise. Teadmine põhiliste toiduainete koostisest ja oskus neid vastavalt organismi vajadustele oma menüüsse valida nii tipp-, harrastus- kui tervisesportlastele märksa olulisemad ja elulisemad kui usk kõikvõimalikke toidulisandite ja imediteetide maagilisse jõusse (1, lk 5). Mitmekesine toit on organismi vajatustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks igale inimesele, mitte üksnes sportlastele. Seonduvalt treeningu- ja võistlus koormustega on sportlaste kehaline aktiivsus ja sellest tulenevalt ka toiduenergia vajadus võrreldes samasoolise, sama vana ja pikkusega inimesega enamasti märgatavalt suurem
Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru koostatud eelpoolnimetatud valimikus 1988. aastal. Varaseimaist luulekatsetusist jõudsid trükki veel "Videvik", "Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin" ning "Tuut-tuut" (hiljem võetud ka "Kohtupäeva"). Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit; selle puudumist kurdab ta kirjas Tuglasele 18. oktoobrist 1925 sõnadega: "Harilik traagika: kõige isikupärasemad ning elulisemad asjad vormiliselt vastuvõetamatud." Ei tasu unustada, et tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik: Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse,
saavad õpilased arvutada ringjoone ümbermõõtu ning teise valemiga saavad teada ringi pindala. Lisaks on mõndades õpikutes tutvustatud ka lühike ajalugu ja taskuarvutite kasutamine arvu vajalikkusel. 9.klassi matemaatikaõpikus kasutati kera ruumala ning pindala leidmiseks. Kõikides uuritud õpikutes on õpilasele teema selgemaks tegemisel toodud ka näiteülesandeid. Neid lahendades saavad õppijad rohkem ja paremini aru käsitletud teemast. Mõnes õpikus on näiteülesanded rohkem elulisemad, kui teises. Teises on aga puhtalt matemaatilised ülesanded. Arvu teadmine on elus vajalik ning seda oli ka vajatud ning välja arvutatud ka kõige kaugemas minevikus. KASUTATUD ALLIKAD Bailey, D. H., Borwein, J. M., Plouffe, S., Peter, M. P. (1996) http://crd- legacy.lbl.gov/~dhbailey/dhbpapers/pi-quest.pdf (22.05.2012). Kaasik, K., Cibulskaire, N., Strickience, M. (2007). Matemaatika 6.klassile II osa. Tallinn: Avita Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E. (2005). Matemaatika 7
· Lähtus ka Caravaggio teostest, iseloomustab ka lahtisem pintslilöök, andis edasi nii varjundeid ja värve · ,,Infant Baltasar Carlos" FRANCISCO DE ZURBARAN · Samuti realist · Temaatika usuline, mungaordude tellimused, pühakupildid · Küündib fanatismini · Mõned pildid ühevärvilised ja loodud heletumeduse abil ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO · Usulised pildid, kuid rohkem idealiseerimist ja ilutsemist · Elulisemad pildid tänavapoistest · ,,Madonna ja laps" · ,,Noor kerjus" Flandria maalikunst: PETER PAUL RUBENS · Jõukad kodaniku poeg · Menukas kunstnik, tohutu edu, õpilaste kasutus · Ateljee asus Antverpenis · Seega paljud teosed kavandid ja viimistlus · Iseloomustab elulähedus ja idealiseerimine · Piltidel puudub kõrgrenessansi kolmnurk, vaid diagonaalid · Teemasid palju, Piiblist, antiikmütoloogia, portreed ja ka maastikupildid
annaabi.ee 
