Suremuse üldkordaja = (Surmajuhtude arv / Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 suri Eestis 18 152 inimest ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia suremuskordaja. 18 152/1 353 557 = 0,0134 x 1000 = 13,4 Vastus: 2003. aasta suremuskordaja on 13,4. Elulemus Elulemus näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud ajaperioodi jooksul. See annab ettekujutuse ravi efektiivsusest ja omab tähtsust haiguse prognoosi kirjeldamisel. Elulemuse arvutamiseks on vajalikud haigustumuse ja suremuse andmed. Arvutamine: (Kõik kes on antud haigusega elus mingi ajaperioodi lõppedes / Kõik kellel haigus diagnoositi perioodi alguses) x 100 Näidisülesanne: Rinnavähk diagnoositi 50 naisel, kellest viie aasta möödudes oli elus 25. Elulemusmäär: 25/50 =0,5 x 100 = 50% Vastus: Viie aasta elulemus on 50%.
pidi 1 x aastas (kliiniline veri, biokeemia, immuunoglobuliinid, seerumi ja uriini paraproteiin) KT või MRT iga 6 kuu järel esimese aasta vältel, edaspidi kliinilisel näidustusel -17- 6.3.3. Hulgi üksikplasmotsütoomi ravi Ravi on väga varieeruv sõltudes patsiendi vanusest, kollete asukohast ja arvust ning eelnevast haigusvaba elulemuse pikkusest Eelnevalt kiiritusravi saanud patsiendi retsidiivi samas asukohas võib ravida täiendava kiiritusraviga Hulgilesioonide puhul või varase retsidiivi puhul võivad kasu saada keemiaravist ja autoloogsest vereloome tüvirakkude siirdamisest. Siirdamiseelselt on häid ravitulemusi saadud bortezomiibi ja talidomiidiga. 6.3.4. Loiu kuluga müeloomi ravi Ei vaja kemoteraapiat, kuuluvad jälgimisele ja/või toetavale ravile nagu
1. Mida nimetatakse meditsiinis „vähiks“? Mis täpsemalt määrab ära raviviisi vähi esinemisel? „Vähk“ –soliidse või hematoloogilise taustaga pahaloomuline kasvaja. Raviviisi määrab pahaloomulise kasvaja liik ja staadium. 2. Millised on vähiravi erinevad eesmärgid ja peamised ravivõimalused? Kirjelda täpsemalt. Millised on lokaalsed ja süsteemsed ravivõimalused? Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine. Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam. Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus. Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja suurust. Medikamentoosneravi: tsütostaatilineravi, hormoonravi, sihtmärkravi
-pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada
eelistatud tunnuseid, mis aegajalt isenditel fenotüübis tekivad. Näiteks, kujutame ette, et emased mingil põhjusel eelistavad pikasabalisi isaseid. Mutantsed isendid pikemate sabadega saavad automaatselt paaritumise eelise ja see alleel on järgmises põlvkonnas juba oluliselt suurema sagedusega esindatud ning sellega ka pikasabaliste isaste hulk samuti. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks kasvada, sest siis hakkavad isased juba populatsioonist välja surema (tunnuse kahjulikus ületab tema kasulikkuse). Geenitriiv Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad ka juhuslikult, mitte ainult loodusliku valiku tulemusena. Seda protsessi nimetatakse geenitriiviks (genetic drift). Geenitriiv on oma olemuselt genofondis tekkiv viga. Põhimõtteliselt peaks alleelide sagedused olema
Trend mingi Randomiseerimine-katses osalejate juhuslik jagamine rühmadesse-valikust ajavahemikul. · suhtarvuga haigestumuskordaja IR nähtuse (nt protsessi) pikaajalise muutumise põhisuund. Haigestumuse, tingitud nihke vältimiseks ja et tekitada kaks rühma, mis käituvad nagu haigestumustihedus (incidence rate) mis väljendab haigusjuhtude suremuse, levimuse ja elulemuse trendid. Kirj.u-ks rahvatervise mingi aspekti samast populatsioonist tehtud kaks juhuvalimit. Valikunihe tõenäosus sõltub arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil kajastamine rahvastiku tasandil. Õige metoodika: suhtarvud: levimus, randomiseerimisel kasutatavast meetodist. Blokk-randomiseerimine- siis haigestumus, suremus
Viib surmani. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Puudulik pumbafunktsioon või lõõgastushäire. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? Kompensatoorselt püüab organism vereringet taastada erinevate mehhanismidega: löögisageduse tõstmisega; veresoonte kontraheerumisega; müokardi rakkude kasvu kiirendamisega. 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Elulemuse parandamine, füüsilise koormuse taluvus, sümptomite alandamine 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI - parandavad elulemust, sümptome, füüsilise koormuse taluvust Beeta-blokaator - neile, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud Digoksiin - kui kaasneb kodade virvendusarütmia, ei paranda elulemust 6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle
Näiteks, kujutame ette, et emased mingil põhjusel eelistavad pikasabalisi isaseid. Mutantsed isendid pikemate sabadega saavad automaatselt paaritumise eelise ja see alleel on järgmises põlvkonnas juba oluliselt suurema sagedusega esindatud ning sellega ka pikasabaliste isaste hulk samuti. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks kasvada, sest siis hakkavad isased juba populatsioonist välja surema (tunnuse kahjulikus ületab tema kasulikkuse). Sugudevaheline tasakaal: Tavaliselt 50:50. 9. Liik ja selle tekke mehhanismid Liik looduslike populatsioonide rühm, kes looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi. Liikide liigitamine käib tänapäeval genoomi alusel.
(8ndast nädalast sünnini). Ajaline laps on see, kes sünnib 37.- 42. rasedusnädalal. Ajaline laps peaks kaaluma umbes 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Tavaliselt on nendega kõik hästi, kuid järjest enam sünnib lapsi enneaegselt ja nendega tegelevad sageli arengupsühholoogid. Tänapäeval jäävad ellu lapsed, kes varem poleks ellu jäänud. 1960ndatel hakati edukamalt enneaegseid lapsi arstide poolt aitama. Järjest rohkem õnnestus lapsi elus hoida. Elulemuse piir on tavaliselt 25 nädal. Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (täpsemalt 22.-36. nädala vahel sündinu) nende sünnikaal on vähemalt 500 g. Väike sünnikaal <2500g Väga väike sünnikaal <1500g Äärmiselt väike sünnikaal <1000g, enne 28ndat. Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust
annaabi.ee 
