Lugupeetud Eesti kodanikud, kõik teie, kes on heameelega sellel tähtsal päeval siia kogunenud! Juba kahekümne neljandal veebruaril aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Kujutage ette ainult, sada aastat on möödunud iseseisvusmanifesti väljakuulutamisest! Iga eestlase elukaares on see kahtlemata märkimisväärne number ja meile suur ja tähtis päev. Taas tähistame seda aastapäeva vaba rahvana vabas riigis ja nimelt selle kuupäevaga on igal inimesel omad mälestused ja kogemused eelnevatest aastatest. Tänu meie töökale ja kohusetundlikule rahvale on meie väike riik nii kauaks püsima jäänud. Ja mitte ainult püsima jäänud, ta on maailmaga üheskoos edasi läinud, arenenud ja seda on nii mõndagi tunda nii teadus-, kultuuri-, kunsti-, tehnika- ja
lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS Isiksuse suundus see on kogum moraalsetest omadustest ja sotsiaalselt tingitud suhtumistest (huvid, püüdlused, veendumused, ideaalid, maailmavaade, väärtushinnangud, hoiakud, mina- teadvus), mille peamine kujunemisviis on kasvatus/kasvatamine/kasvamine kõige mitmetähenduslikumalt. Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest
vanemad jälgima hoolikalt sõnu, mida kasutada ning hääletoon ja kõik ümbritsev oleks meeldiv ja rõõmus. Ilmselgelt meeldib inimestele, et nende lapse esimesed sõnad oleksid ,, emme ,, ja ,, issi ,, mitte, aga ,,kurat" või ,, perse ,,. Seega kaks esimest eluaastat on lapse elus suure tähtsusega ja vanemad peaksid kõike tegema, et laps suudaks areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 2 Teine etapp elukaares on koolieelikuiga. Toimub lapse ,, mina ,, areng. Laps hakkab oma iseloomu näitama. Tekivad asjad, mis meeldivad elulõpuni ja asjad, mis ei meeldi üleüldse. Väike isiksus sõltub siiski täielikult oma vanematest ja nende käitumisest ning kasvatusest. Tuleb lasta lastel ise kogeda, mis on hea või mis halb. Tuleb lasta ise kogeda, mis teeb haiget ja mida tohib katsuda või mida mitte, sest väikelapsed õpivad enamiku asju läbi maitsmise ja puudutuste
on alati võimalik pöörduda mõne usaldusväärse täiskasvanu poole. Massimeedia mõju. Agressiivsete telesaadete vaatamine tulemusena hakkavad lapsed vägivalla aktsepteerima. Käitumistaktika agressiivse kliendiga Sotsiaaltöötaja, et mõista oma kliendi ja aidata teda, peab teadma arengupsühholoogia põhimõisted, teooriat ning arengu kujundavaid tegureid. Sotsiaaltöötaja tegeleb inimesega kogu elukaare vältel. Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde.
Kuna abielu oli ühiskondlik toiming, olid ka naised tähtsad. Ateena seaduste järgi ei saanud olla naistel omandit. Küsimus on seadustähe ja tegeliku elu vahelises erinevuses. Naistele kuulusid maa, orjad ja raha. Kaasavarast arenes naise võimalus olla mõjukas. Abielusnaist õpeatasid ema ja ka abikaasa, kelle eesmärk oli koolitada koostööpartnerit. Seda oli tarvis tõhusa majapidamise tagamiseks. Üks põhiline erinevus naise ja mehe elukaares oli see, et tütarlapsed abiellusid alla 20 aastastena, mehed olid aga tavaliselt juba saanud kolmekümneseks. Naine sünnitas keskmiselt 21-aastaselt. Naiste keskmine eluiga oli 36 ja mehel 45 aastat. Naistes ei nähtud enam ainult laste sünnitajat vaid ka oma mehe kaaslast. Naistele püstitati toredaid hauamonumente, kus neid näidati kodu valitsejannade, tagaleinatud abikaasade ja laste emadena. Lapse saamine jäi naise elu eesmärgiks ja tema koduse positsiooni aluseks.
11 Väärtuste süsteem määrab vahendite valiku oma vajaduste ja huvide rahuldamisel. Seega määrab ära püüdluste eelistused. Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest. Oluline on teadvustada väärtusi. Teravkonflikt võib tekkida individuaalsete väärtuste, ametialaste väärtuste ning töökollektiivis valitsevate arusaamade vahel Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole
Kell viis panen ukse kinni. Kuid vabal ajal ei tegele sellega. Töökaaslased on küll toredad, kuid vaba aega ei taha nendega veeta. Indiviidi tasandid. Vaatles muutujaid, mis töö ja vaba aja jures teatud ametites välaj tulevad. 7 4.11.2017 Mõisted Elukaar life-span Elukulg, elutee, elukäik (life-course) Elutsükkel (life-cycle) Elukaar vaba aja tegevused võivad mõjutada seda, kui kaua me elukaares aktiivsed oleme, kui pikk on, kas on lauge, kas kõrghetk kestab kaua. Elukäik kuhu tee viib? Valikud mõjutavad, kuhu suunda tee viib. Elutsükkel Elukulg tegevuste jada ning sündmused inimese elus sündimine, töö, abiellumine jne. Elukulg on individuaalse elu rakendamine sotsiaalsetessse struktuuridesse, sealhulgas ka sotsiaalsete rollide omandamine. Elutspkkel on elu etappide kindlasuunaline tsükliline järgnevus. Üleminekuriitused
*referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld
annaabi.ee 
