1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide...
võrdsed pindalad. See tähendab, et põhilist ja 4 tuletatut, viimased koos valemitega). Otsitav lahend saadakse analüütilise ruumigeomeetria kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja Maaellipsoidi tähtsamad parameetrid: *ellipsoidi meetodiga, misjärel taandatakse andmed tagasi planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes pikem pooltelg a ja lühem pooltelg b *ellipsoidi ellipsoidile. võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on polaarlapikused α ja α’ ning ekstsentrilisuse ruudud 20. Käsitletava projektsiooni põhiliikide hulka fookusele lähemal, siis on tema liikumise e2 ja e’2 * I polaarlapikus α ja II polaarlapikus (α’) kuuluvad lõikajasilindrit kasutav Mercatori kiirus suurem. arvutatakse α= (a-b)/a, α’=(a-b)/b * I ja II põikprojektsioon(nt
poolvõtete ja täisvõtete vahel, nullile taandatud suundade ja 2C max ernevusi täisvõtetes ja arvutatakse keskised nurgad ning joonepikkused. Töökoordinaatide ning pikki- ja põikivigade leidmine Leitakse tsentreerimis ja redutsktsiooniparandid ning parandatakse kesmised pikkused ja nurgad . Peale joonepikkuste ja nurkade väärtuste tasandamist ellipsoidile ja projektsiooni sooritatakse käigu punktide koordinaatde arvutus analoogiliselt harilikule teodoliitkäiguga.Edai leitakse käikude ja polügonide sulgemisvead ning kaotatakse need võrdeliselt hoonte pikkustega , kui jooned on mõõtetud invartaadiga, või võrdselt. Järgnevalt leitakse ............ ja suhetline viga ning võrreldakse lubatavate väärtusega.
Pikkusi arvestatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0o−180o) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves L
679 #VALUE! 7305.587 6101.490 RPV 17 7305.587 6101.490 ### -109.67 224.34 0.0114 -0.0268 0.00 Kõrgema geodeesia III iseseisev töö Polügonomeetria andmete taandus ellipsoidile ja kaardiprojektsiooni Andmed: E= 7 M= 7 P= 5 Punkt X (m) Y (m) H (m) 1 6552325 770756 70 -229244### 2 6553170.7 771063.8 50 -228936.2### 3 6552411.8 771248.4 70 -228751.6 2
Eesti asub 57°,5 ja 59°,7 vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustab antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi m) tasapinna vahel. Pikkusi arvutatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0°- 180°) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nim antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nim neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z Z-teljeks on maa pöörlemistelg, X-teljeks on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon, Y- teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil Ristkoordinaadid tasandil Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eesti X- teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund
Ökonoomilise Ühinguga sõlmitud lepingule tuli koostada ja välja anda Liivimaa üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas. Kaardistamisest jäi välja Saaremaa ala, kuna Mellini koostatud Liivimaa atlases avaldatud kaarti peeti piisavalt täpseks ning see võimaldas ka kulude osa vähendada. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Matemaatiliseks aluseks kaartidele oli Walbecki ellipsoidile põhistatud kahe lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819
108-109) 1.) CK42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaan 1,000. UTM (lõikajasilindriline projektsioon) puhul aga 0,9996. Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist, mõõtkava suureneb. UTM puhul saavutatakse Eesti aladel mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist ligikaudu 180 km kaugusel (s.t. juba väljapool tsooni); 2.) CK42 kasutab Krassovski ellipsoidi. UTM kasutab Clarki ja Hayfordi ellipsoidi, kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS-84 ellipsoidile. 21. Kirjelda Mercatori miili ja kaardiühiku mõistet Mercatori miiliks nimetatakse meridiaani ühe kaareminuti pikkust sentimeetrites või millimeetrites Mercatori projektsioonis kaardil. Mercatori miil on muutuv suurus ja selle pikkuse võib leida valemiga (7.19) või (7.20): valem 7.19 lk.97, kus M ja N on vastavalt meridiaanlõike ja esimese vertikaali raadiused; Ɛ on kaardiühik. Valem 7.20 lk.97, kus m(’) ja p(’) on vastavalt meridiaani ja paralleeli
viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.) Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on samakõrgusjoonte ehk isohüpside (kreeka keeles isos- sama; hypsos-kõrgus) ehk horisontaalide viis, mis vastab kõigile reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile (projekteerides ellipsoidile, saame siit üle minna kaardi projektsiooni tasandile). Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrguste vahe on ühesugune. Lõikejooned ongi horisontaalid. Nii on igas veekogu rahulikus seisus oleva vee piir horisontaaliks maastikul. Veetaseme kõrguse muutumisel muutub ka veepiiri asend ja saadakse uus horisontaal. Täiendavaid leppemärke kasutatakse reljeefi kujundamisel seal, kus horisontaale või kõrgusarve
annaabi.ee 
