suur ja 74 m kõrge valgest marmorist kuppelehitis, mille igas nurgas seisab minarett. Ehitis ise asub kauni pargi keskel. Taj Mahali ehitas umbes 20 000 töölist ja ehitus lõpetati 22 aastaga. COLOSSEUM ROOMAS Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused (pidustused kestsid 100 päeva) peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga, neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal.
või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad. Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal. Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid. Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava.
Colosseumi nime sai varasem Flaviuste amfiteater alles keskajal, usutavasti sellepärast, et see asus Nero 20 meetri kõrguse kolossi läheduses. Rooma maailma suurima amfiteatri ehitamist Nero keisripalee Domus Aurea valdustes asunud kunstjärve kohale alustas 72. Aastal pKr Vespasianus. Kui tema poeg ja järeltulija Titus Colosseumi 80. aastal sisse pühitses, tähistati seda sündmust sada päeva väldanud pidulike mängudega, mille käigus tapeti 5000 looma. Ellipsikujulise ehitise pikkus mööda pikemat pooltelge on 188 meetrit ja mööda risttelge 156 meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud umbes kaks kolmandikku. Hoonel on neli korrust, neist kolm alumist moodustavad arkaadid, igas 80 kaart, mille ees on erinevate orderite esimesel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad
Junius Juvenalise kirjutatud satiiri juhtmõte oli ,,leiba ja tsirkust". See iseloomustab hästi Rooma valitsejate vahendeid, millega taheti suunata suurte rahvamasside käitumist. Vaatemängude paik Colosseum ehk Flaviuste amfiteatri ehitust alustati 71. aastal keiser Vespaisianuse käsul. Avamispidustused aga peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal.
vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. Colosseum: amfiteater, püstitatud tasasele pinnale keiser Tituse ajal. Väljast Colosseumi vaadates torkab silma igasugune keskpunkti puudumine. Kolm arkaadidevööd ja nende peal hiljem juurde ehitatud neljas on täielikus kooskõlas sisemise liigendusega, toetades seespool asuva amfiteatri tribüüne. Ehitis oli 48,5 meetri kõrgune, ellipsikujulise areeniga (185 * 156). See mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, kusjuures oli ka 80 sissekäiku nende kiireks sisse- ja väljaminemiseks. Korraga suutis areen mahutada maksimaalselt 3000 paari gladiaatoreid. Ta oli ehitatud segastiilis: ·Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatorite, sugulaste ja kaaskonnaga. ·Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud).
· Ehitused: o Colosseum osaliselt täiesti lagunenud, osaliselt täiseti terve, turisminduseks on seal praegu liftid ja sõdalaste riietes mehed. See on kõige suurejoonelisem amfiteater ja Rooma kolossaalseim ehitis, mille ehitamine lõpetati 80.a. keiser Tituse ajal. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit, neli korrust pealtvaatajatele, esimene imperaatoritele, tema sugulastele, kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud, kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena. o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a
on ümbritsevast tumedam, mis on seotud valguse hajumisega. Seejuures suur haloring on selles suhtes vähem informatiivsem. (Kamenik, 2009) Haloring võib esineda nii Päikese kui Kuu ümber. Ringi sisemine serv on piiritletud teravamalt kui välimine. Siseserv on punakas, punane läheb sujuvalt üle kollakaks ja rohekaks, lõpuks sinakaks, siis ring kaob. 22-kraadisele haloringile võivad lisanduda puutujakaared, milles tegelikult tuleb näha väga haruldase ellipsikujulise halo osasid. (Jürissaar, 1999) Haloringi tekkimisel on jääkristallid kuuetahulised ning nende puhul pole jääkristallide orientatsioon oluline. Kuna turbulentsi tõttu on jääkristallid segi paisatud, siis peegeldavad need valgust igas suunas. Jääkristalli sisenenud valgus murdub aga enamasti ligikaudu 22° nurga all valgusallika suhtes, mistõttu kõige rohkem saabub valguskiiri valgusallikast ehk päikesest 22° nurga all
Bourdoni torudel (nagu metallmembraanidelgi) on töötsoonis vedru omadused ja seetõttu pole neil ka praktiliselt jääkdeformatsiooni, st puudub hüsterees (välismõjule alluva keha reaktsiooni olenevust sellest, kas keha on juba varem samasuguse mõju all olnud või on mõju esmakordne). Bourdoni torud valmistatakse valgevasest või pronksist , suuremate rõhkude mõõtmiseks terasest. Spiraaltoruvedrud. Spiraaltoruvedrud (joonis 0.2.23d) on elastne ellipsikujulise ristlõikega metalltoru, mis on keeratud spiraalikujuliseks. Liikumatu, jäigalt kinnitatud toru otsale antakse mõõdetava keskkonna rõhk. Spiraaltoru tööpõhimõte on Bourdoni toru tööpõhimõttega sarnane. Väljundsignaaliks Xv on toru vaba otsa pöördumisnurk. Spiraaltoruvedrusid kasutatakse juhul, kui on vaja saada väikeste rõhumuutuste korral anduri väljundlüli suur liikumine. Rõhulanguandurid.
Põhiplaanilt ruudukujulist altarit kaunistasid seest ja väljast marmorreljeefid. Ehituskunsti kuldajaks Roomas olid 1. - 2.saj., mil keisritroon kuulus Flaviuste suguvõsale. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai Rooma linna ülesehitamine peale Nero - aegset suurt tulekahju 64. a. ( 5. aastal asuti ehitama antiikaja suurimat etendusehitist - Colosseumi ( 65. - 80. a. ), mille mõõtmed on 156 188 m, fassaadi kõrgus 48,5 meetrit. Vaatajate istmeread tõusid amfiteatrina 5 486 m. suuruse ellipsikujulise areoni äärest. Colosseumi kandvad püloonid ja välisseinad on ehitatud travertiinist, siseseinad tufist, ülemise korruse umbseinad aga tellistest. Hoone välisseinad on jaotatud 80. sissepääsukaareks, alumisel korrusel dooria, ülemisel joonia ja korintose poolsammastega. Sissepääsukaared tähistasid ka amfiteatri 80. sektsiooni, mis olid ühendatud ahenevate treppidega nii, et inimeste liikumist oli võimalik kiiresti hajutada
annaabi.ee 
