minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.
Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja läks üle tsiteerimisele (mängis kommertskultuuri valmisvormidega). Varem saavutati kunstiideaali puhtus uute isikupäratute ja "arusaamatute" vormide otsimisega (turg võttis selle omaks ja õhutas takka), nüüd pöördub kunstnik hoopis triviaalse poole. Postmodernism on uus võimutahtele vastu panemise vorm.
Op-kunst "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Tähtsus Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kasutatud kirjandus Kanglisnki, J., 2005, Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn Indrek Kuuse, Paide Ühisgümnaasium 2000-2004, Abstrakntne kunst [www] http://www.paideyg
"Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op- kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kasutatud kirjandus: 1. Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, Kirjastus ,,Kunst", Tallinn 1997 2. http://kunstilugu.paideyg.ee/kunstilugu/modernism/index.htm 3. http://www.zone
Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. DADAISM Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916
Levib arusaam, et inimesele tuleb anda õigusi, sest ta on olemas, mitte et ta omab mingeid erilist päritolu või võimeid. Massi- liite levimine. Tegemist pole millegi muu, kui valitsemisprobleemiga. Valitses ka lootus, et kontrolli alla saab neid suhteliselt lihtsate meetoditega. Tegelikkus muutub aga keerulisemaks. Igaveseks jääb seljataha elitaarsuse ajastu, kus peeti normaalseks, et eliit, kes omas mingeid elitaarseid oskus, valitses. Massiühiskonna teke toob kaasa veel väga suure ja fundamentaalse võimueliidi rotatsiooni. Üha rohkem hakkavad Euroopa riigid nägema, et võimu juurde pääsevad inimesed, kellel puudus elitaarne taust. Esimest korda puutume kokku seda, et massid käsitlevad seda kui oma poliitilist õigust, ja muutub arusaamaks, et valitsemiseks ei ole vaja teadmiste/kogemuste olemasolu vaid võimalikult suure hulga inimeste poolehoidu
*Adorno kunstiteose vormitasandil toimuv avandgardud on v õimeline looma uut maailma, modernistlikul kuntil on teatav utoopiline mõjujõud tuleb v älja, et ei muutu midagi v õimusuhete säilimine modernistlikust kunstits loodeti, et ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus 48 *1968 Pariisi rahutused inimeste teatav n õudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas v õime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte *popkunstkunstisf ääri hakati tooma argielu objekte galeriid ja muuseumid Andy Warhol reaalse elu maailma tsiteerimine *erinevate tekstide uurimine: S.Sontag "Notes of Camp" kultuuritekstid saavad oma väärtuse, sp et on ületanud hea ja halva piiri teatav public, kes armastab vaadata kuntiteoseid selliselt (geid) *modernism selged vastused selgetele k üsimustele, valgustuse pärand. *postmodernismi vastased p õhihäda on relativism (suhtelisus), nad ei usalda
annaabi.ee 
