Pyrrhon Elulugu · Sündis umbes 360 eKr Elis Kreekas. · Peetakse esimeseks skeptikuks ja kes oli tema järgi nimetatud koolkonna pürronismi rajaja. · Pyrrhon oli algul maalikunstnik, hiljem hakkas ta Demokritose teoste mõjul filosoofiks. · Pyrrhon võttis koos Anaxarchosega osa Aleksander Suure retkedest idamaadele ning õppis Indias gümnosofistidelt ja Pärsias maagidelt. · Naasnud Elisesse, elas ta vaeselt, kuid elislased ja ka ateenlased austasid teda väga. · Ta sai Ateena kodakondsuse. Õpetused · Õpetuse põhiprintsiipi väljendab sõna "akatalepsia", mis tähendab võimatust teada asju nende enda loomuses. · Igale väitele saab sama õigustatult vastu seada vastupidise väite. · Seetõttu tuleb säilitada intellektuaalse kahevaheloleku hoiak. · Et teadmine on võimatu, ja seda isegi omaenda teadmatuse või kahtluse kohta, siis tark inimene peaks
spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Üldiselt Olümpiamängud kestsid keskmiselt 5 päeva 30 päeva enne algust tulid võistlejad kohale, et publiku silme all treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Muud.. Mängude kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Publikus võisid olla ainult vallalised mehed ja naised. Miks nii, see me ei tea. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, pidi viskama läheduses asuvast mäest alla, st. lennukat surma. Me teame ainult ühte juhtumit, kus üks Kallipateira nimeline naine tahtis näha oma poega võistlemas rusikavõistlusel ning riietas end meheks. Kui poiss võitis, reetis ema end oma rõõmukisaga. Talle anti armu. Ümbrus
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Hilisperiood Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. http://www.youtube.com/watch?v=soJ-ehxN2u0 http://www.youtube.com/watch?v=e8CB9Vy1i4Q Täname tähelepanu eest !
takistamatu läbipääs Olümpiasse. Pidustused kestsid algselt ühe, hiljem aga viis päeva. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos
olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-nimeline naine
üheks meelis-turismiobjektiks: olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks.Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Kronoloogiast · 776 eKr Esimesed usaldatavad teated olümpiamängudest ja olümpiavõitjatest. · 753 eKr Messeenlane Diakles sai esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane poisike, kelle vanemad on elus. · 748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud (ka hiljem peetud 34. ja 104. olümpiamängud) tunnistati antimängudeks
olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad: Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline naine
järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipatreia-
meeste ja poiste seas. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.8. Olümpiavõitjad 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud mis toimusid 1169 aasta jooksul andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest tänini on teada peaaegu tuhande sportlaste nimi ja päritolu. Olümpiavõitjad tõid oma kodukohta kuulsust ja olid austatud kangelased. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisrite nimesid. (Antiikolümpiamängud, 2012)7 2.9. Korraldajad Mängude korraldajad olid elislased, aga sõjalisteks kaitsjateks spartalased. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.10. Pealtvaatajad Pealtvaatajateks võisid olla ainult vallalised naised ja täisvabad mehed. Miks ei tohtinud pealtvaatajateks olla abielus naised teada ei ole. Nendele naistele kes reeglite vastu eksisid, oli ette nähtud visata lähedal asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes oli hellanodiikide tribüünil ehk kohtunike tribüünil. Praegu on teada
Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Olümpiavõitjate nimekirjas on teada ka Rooma keisreid. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. 15 Korraldajad Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Meile on teada ainult üks juhtum, kus selle reegli vastu eksiti. Üks Kallipateira-nimeline
moodustasid koogu Arkaadiat hõlmava liitriigi ja rajasid selle pealinna Megalopolise (Suurlinna). Paraku puhkesid arkaadlaste vahel peagi vastuolud, mida täiendas Arkaadia ja Elise tüli. 364. a. hõivasid arkaadlased traditsiooniliselt Elisele allunud Olympia ja korraldasid olümpiamängud ise, elislaste asemel. Viimaste rünnak Olympiale spordivõistluste ajal löödi relva jõul tagasi (võitlus käis pühamu territooriumil). Peagi said elislased Olympia taas enda valdusse (ega arvestanud arkaadlaste korraldatud mänge ametlikus nimekirjas) ja arkaadlaste sisevastuolud koos mitme linna kasvava Teeba-vaenulikkusega viis Arkaadia liidu sisulisele lagunemisele liidu peamisi algatajaid, Mantineia, ühines Spartaga. 362. a. tungis Epameinondas taas (juba neljandat korda) Peloponnesosse, et kindlustada teebalaste kõikuma löönud positsioone. Peloponnesose riigid jagunesid kahte leeri, ühed teebalaste, teised spartalaste poolel
annaabi.ee 
