KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega tegelemiseks sõitma Kundast kaugemale. SLAID 4
on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad kultuureliidi ja pärinevad üldreegline haritud kõrgemast keskklassist. Kofliktiteoreetikute viimaseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendine. Autentne popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte aga olema teiste poolt peale surutud. Popkultuuri analüütikud eristavad sageli rikaste tarbitavat ja toetatavat kultuuri, eliitkultuuri ja seda, mida naudib anmus, massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Massikultuuri on palju kritiseeritud. Väidetakse et massikultuur: 1)apelleerib kõige madalamale maitsele; 2)loob tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist; 3)korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; 4)ei
Ülikooli juures pedagoogika professuur Didaktilis-metoodiline seminar.Tulevane õpetaja pidi olema võimeline õpetama kõiki aineid, tundma emakeelt, võõrkeeli, teadma kunsti, muusikat, võimlemist ja käsitööd.Praktika toimus oma algkoolis. Seega suudeti Eesti Vabariigi lühikese olemasolu kestel valmistada ette Eesti tollaseid vajadusi kattev läänelik, ent samas rahvuslikult meelestatud eestikeelne kõrgintelligents, kes rajas aluse eesti professionaalse eliitkultuuri väljakujunemisele. See, mis alles paar aastakümmet tagasi võis hariduse kogu senist ajalugu arvesse võttes näida võimatuna ja oli parimal juhul vaid unistus, oli tegelikkuses teostunud.
Inimesed muutuvad laisakd ning nad ootavad ja loodavad, ning ka paratamatult saavad valmis toodet, mida on lihtne tarbida ja läbi selle muutuvad laisaks. Tekib arusaam, et kultuur peabki pakuma kerget meelelahutust. Meelelahutust mida toodavad mitte kunstnikud vaid tehnikud, kes on palgatud ärimeeste poolt. Kõik käib ümber raha ja viisi kuidas seda kiiremini ja kergemini kätte saada. Inimest ümbritseb tarbimisühiskond igal pool. Tekib paratamatult tunne,et poppkultuur on võtnud üle Eliitkultuuri. Massid valitsevad ning läbi selle toimub suur ja kiire regress kultuuris. Langeb kultuuri ja toote kvaliteet sisulises kui ka materiaalses mõttes. Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse
Eksisteerib alati sotsiaalsel survel, hoolimata sellest,mis sina ise arvad. Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259). Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Konfliktiteoreetilise lähenemise tähtsaim probleem konflikti vaatenurgast on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia tekkimise ja popkultuuri tootmise üle. Mõned inimesed ja grupid peavad otsustama,mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. See on
Eesti rahvusliku liikumise eesmärgid Kui kõnelda eesti rahvusliku liikumise eesmäkidestüldises planis, siis oli selleks kõigepealt uue rahvuse kui kultuurilise terviku väljaarendamine: emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine. Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused
Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas. Kirjutas "Tuljaku", millele üks koori liige sõnad kirjutas, samuti tuli tantsupartii loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga. Artur Kapp oli Astrahani muusikakooli direktor kuni 1920. aastani. Mart Saar astus avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile. Rühmituse juhtiv tegelane oli Gustav Suits, arvas, et eesti kirjandus on maha jäänud. Liikmeteks olid veel Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Anna Haava, Aino Kallas, Marie Under.
Popkultuur on sotsiaalne konstruktsioon. Nagu kultuuri teisi tahke, õpitakse ka popkultuuri tundma ka jagama. Osaliselt toimub see perekonnas aga ka koolis, omasuguste gruppides ja erinevates subkultuurides. 22.5. Millisel oletusel baseerub massimeedia kriitika ning millised teemad (mõjud) on selle kriitika keskmeks? 1. apelleerib kõige madalamale maitsele 2. loob tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist 3. korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja tulu neile, kes püüavad meeldida massidele 4. ei ole ainult tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasu eesmärgil 22.6. Mis on selles ühiskonna jaoks taunitavat, kui meedia lähtub arusaamast, et «Kõik on uudis, mis müüb?» Uudiste vahendajad ei edasta pelgalt fakte vaid kellegi valikut, mis peab olema teatavas ajalises formaadis, löövalt pealkirjastatud, edastatud, raamistatud ja pakendatud arusaadavalt
· Eliitkultuur puhas ja väärtuslik · Massikultuur lahja ja vulgaarne Massikultuur erineb popkultuurist, kuna on mõeldud massidele arvestamata indiviidide soove, vajadusi. Vastukaaluks tekkiski Ameerikas mõiste "popkultuur", et rääkida inimkesksest demokraatlikust kultuurist. Massikultuuri kriitika: apelleerib madalale maitsele, loob tegelikkusest vale ettekujutuse ja tuhmistab mõtlemist, korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, ei ole tegelikult kunst, vaid luuakse ainuüksi kasusaamise eesmärgil. Massikultuur Massikultuuri kaitseks: kaasajal pole erinevuse eliit- ja massikultuuri vahel nii suured. Kuni 19.sajandini mängiti nt Ameerikas nii töölisklassile kui eliidile Shakespeare'i etendusi. Muutus toimus immigrantide juurdevooluga, kes ei mõistnud inglise keelt eristus kõrgkultuur. Tegelikkuses kattuvad eliit- ja massikultuur paljuski muusika, riietumisstiilid jne. Massikultuur
annaabi.ee 
