hääbuvate elementide ühtsuse seisukohalt. Arengu käsitlemine ei eelda mitte ainult selle jälgimist, mis toimub, vaid ka selgitamist, miks see toimub miks majanduses ilmnevad just need ja mitte teistsugused muutused. Arengu olemuse mõistmiseks on tarvis arengut eristada majanduse lihtsast toimimisest ehk funktsioneerimisest. Majandus funktsioneerib, kui majandusprotsessid kulgevad põhimõtteliselt muutumatute karakteristikutega; majandus areneb, kui selle elemendid ja elementidevahelised seosed muutuvad, kui kaob vanu ja tekib uusi iseloomulikke jooni, omadusi ja suhteid. Korilus: Inimesed elasid põhiliselt kogukondades ja olid üksteisest täiesti isoleeritud. Kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on
RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed. Juhuslikud või ettekavatsetud (eesmärgipärased). Sotsiaalsete nähtuste seeria kui protsess kui see säilitab identsuse ajas. Sotsiaalne protsess on ükskõik millise sotsiaalse objekti või tema koostisosade järjepidev muutumine (inimeste areng ja kasvamine). Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevad korduvad seeriad (tööpäevade ühed ja samad tegevused kindlatel aegadel ja järjestuses).
Mida haigem, ebaturvalisem, saastatum on ühiskond, seda suurem on SKP, sest haigete eest hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord
mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik. laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid : on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel
astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantiteedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil. Piaget seisukoht oli interaktsionistlik, laps omandab asjakohase kogemuse. Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad. Kognitiivse arengu staadiumid on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike
2. 110 JOONIS 9.2. Joonisel on näha transistorstruktuur, mis on mikrolülituste põhielemendiks ja milliseid tekitatakse kristalli suurel arvul (kaasajal üle 100 000 ja enam) Transistore kasutatakse mitmeti: transistoridena, dioodidena (kasutatakse üht siiret), takistitena (kasutades transistori erineva juhtivusega tsoone), kondensaatoritena (kasutades siirde mahtuvusi). Pind kaetakse isoleeriva oksiidikihiga ja selle peale tekitatakse elementidevahelised ühendusjuhtmed ja kondensaatorite ülemised plaadid. Toodud näite korral toimib teise transistori baasi P tsoon takistina (emitter on jäetud tekitamata) ja kolmanda transistori alumine N tsoon kondensaatori alumise plaadina. Kaasajal ei osata valmistada kõiki vajalikke elemente mikrolülituste sisse. Nendeks on suuremahtuvulised kondensaatorid ja täppistakistid. Nimetatud elemendid lisatakse mikrolülitustele väljastpoolt. Peale nimetatud elementide lisatakse väljastpoolt ka need
JOONIS 9.2. Joonisel on näha transistorstruktuur, mis on mikrolülituste põhielemendiks ja milliseid tekitatakse kristalli suurel arvul (kaasajal üle 100 000 ja enam) Transistore kasutatakse mitmeti: transistoridena, dioodidena (kasutatakse üht siiret), takistitena (kasutades transistori erineva juhtivusega tsoone), kondensaatoritena (kasutades siirde mahtuvusi). Pind kaetakse isoleeriva oksiidikihiga ja selle peale tekitatakse elementidevahelised ühendusjuhtmed ja kondensaatorite ülemised plaadid. Toodud näite korral toimib teise transistori baasi P tsoon takistina (emitter on jäetud tekitamata) ja kolmanda transistori alumine N tsoon kondensaatori alumise plaadina. Kaasajal ei osata valmistada kõiki vajalikke elemente mikrolülituste sisse. Nendeks on suuremahtuvulised kondensaatorid ja täppistakistid. Nimetatud elemendid lisatakse mikrolülitustele väljastpoolt
4 Tavaliselt on ainult loogikaelementidest VÕI-EI või NING-EI koostatud loogika- skeemide elementide arv suurem kui VÕI, NING ja EI-elementidest koostatud skeemi elementide arv. Paraku ei taga säärane sünteesimetoodika lülituse minimaalsust, sest me ei saa olla kindlad, kas loogikaargumente kuidagi teisiti rühmitades poleks võimalik loogika- elementide arvu veelgi vähendada. Kontaktivabade loogikaelementidega juhtimisskeemidel kujutatakse ainult elementidevahelised loogikasidemed, st ahelad, milliseid läbivad juhtimissignaalid. Abiahelaid, milliste hulka kuuluvad loogikaelementide toite- ja nihkeahelad, võimendite toiteahelad jms, ei kujutata, sest need on kõikidele elementidele ühesugused. 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid. Lihtsaimaks näiteks on mittereversseritava asünkroonmootori juhtimisskeem, kusjuures mootor on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1...F3 ja ülekoormuse eest bimetalltermoreleega F4
kui ka vertikaalselt. Motivatsioonifunktsioon on seotud töö ja kapitali kvantitatiivse ja kvalitatiivse aspektiga, ratsionaalsusega, ressursside rohkendamise ja kasutamise parandamisega. 1.4.2. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: o süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); o elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); o süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtle- mises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 36–39): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus);
annaabi.ee 
