9. Transponeeritud maatriks. Sümmeetriline maatriks. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi A = (aij ) R m×n transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit AT = (bij ) R n×m , mille veeruvektoriteks on parajasti maatriksi A, s.t. b ji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral. Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A . Maatriksi A ridade elementaarteisenduseks nimetatakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1. maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2. maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga.
· Öeldakse, et maatriks Am*n on trapetsikujuline, kui elemendid tema nullist erinevate elementide aaa, a22...akk all, mis on koondatud maatriksi ülemisse vasakusse nurka, on nullid ja mõned viimased read võivad koosneda nullidest. Tehted maatriksitega: · Maatriksite transponeerimine Operatsiooni, mille käigus Am*n=(aij) read ja veerud vahetavad oma osad, nim maatriksite transponeerimiseks. Bn*m=(aji)=AT · Maatriksi elementaarteisenduseks on operatsioon, mille korral ühele reale (veerule) liidetakse element haaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg). · Maatriksite liitmine. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Am*n+Bm*n=Cm*n · Maatriksi korrutamine arvuga. Korrutamisel arvuga saame samade parameetritega maatriksi, mille elemedniks saadakse lähtemaatriksi kõikide elementide korrutamisel selle arvuga. · Maatriksi korrutamine
AT = ( b ji ) Rn× m , mille veeruvektoriteks on parajasti maatriksi A reavektorid (maatriksi A read on paigutatud maatriksi AT veergudeks), s.t. b ji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral. Def. 3. Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A . Sümmeetriline maatriks A = ( aij ) peab tingimata olema ruutmaatriks ja aij = a ji iga i ja j väärtuse korral. Def. Maatriksi A ridade elementaarteisenduseks nimetatakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1° maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2° maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B mingi ridade elementaarteisendusega tähistatakse A B,
arvu kordsete elementide liitmine. Maatriksi rea juhtelemendiks nimetatakse selle rea (vasakult) esimest nullist erinevat elementi. Kronecker-Capelli teoreem - Lineaarne võrrndisüsteem on lahenduv parajasti siis, kui süsteemimaatriksi ja laiendatud maatriksi astakud on võrdsed, so rank( A) = rank( AL). 10.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Lineaarvõrrandite süsteemi esimest, teist ja kolmandat tüüpi elementaarteisenduseks. Gaussi meetodi sisu. 11.Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kompleksarvu reaalosa ja imaginaarosa, kompleksarvude võrdsus, kaaskompleksarv. Kompleksarvude liitmise, korrutamise ja jagamise valemid. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvu geomeetriline tõlgendus, kaaskompleksarvude ja kompleksarvude summa geomeetriline tõlgendus. Trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvude korrutamise,
1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks Cm×n = ||ci j ||, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate
1) MAATRIKSI TRANSPONEERIMINE. Operatsiooni, mille käigus maatriksi Am×n = || ai j || read ja veerud vahetavad oma osa, nimetatakse maatriksi TRANSPONEERIMISEKS. Tulemuseks saadakse maatriks Bn×m = || aj i || = (Am×n)T , millel on n rida ja m veergu. 2) MAATRIKSI ELEMENTAARTEISENDUSED. Operatsiooni, mille puhul maatriksi ühele reale (või veerule) liidetakse elementhaaval nullist erineva arvuga korrutatud teine rida (veerg), nimetatakse maatriksi ELEMENTAARTEISENDUSEKS. LAUSE. Maatriksi kahe rea (veeru) koha ümbervahetamine on teostatav järjestikuste elementaarteisenduste abil, korrutades viimaks ühe rea (veeru) teguriga -1. Tõestada! 3) MAATRIKSITE LIITMINE. Liita saab ainult samade parameetritega maatrikseid. Olgu antud maatriksid Am×n = || ai j || ja Bm×n = || bi j ||. Nende maatriksite summaks on samade parameetritega maatriks Cm×n = ||ci j ||, mille elemendid on liidetavate maatriksite vastavate
Lineaarv~ orrandisu ¨ steemid 7.2 Ekvivalentsi omadusi 1) Refleksiivsus: iga LVS on ekvivalentne iseendaga, s.t LV S LV S. 2) S¨ummeetria: kui LV S(1) LV S(2), siis LV S(2) LV S(1). 3) Transitiivsus: kui LV S(1) LV S(2) ja LV S(2) LV S(3), siis LV S(1) LV S(3). 7.3 LVS-i elementaarteisendused LVS-i esimest liiki elementaarteisenduseks nimetatakse LVS-i mis tahes v~orrandi l¨abikorrutamist nullist erineva arvuga. LVS-i teist liiki elementaarteisenduseks nimetatakse LVS-i min- gile v~orrandile sama s¨ usteemi m~one teise arvkordse v~ orrandi liit- mist. LVS-i elementaarteisenduseks nimetatakse ka LVS-i v~ orrandite j¨ arjestuse muutmist. See elementaarteisendus ei ole aga s~ oltuma- tu, vaid on realiseeritav esimest ja teist liiki elementaarteisenduste
Definitsioon. Kahte n tundmatuga lineaarvõrrandite süsteemi nimetatakse ekvivalentseteks, kui nendel on ühed ja samad lahendid. Definitsioon. Lineaarvõrrandite süsteemi teisendust, mis seisneb kas (1) süsteemi kahe erineva võrrandi ümbervahetamises; (2) süsteemi teatud võrrandi korrutamises nullist erineva arvuga; (3) süsteemi teatud võrrandile mingi arvuga korrutatud mistahes teise võrrandi liitmises. nimetatakse vastavalt esimest, teist ja kolmandat tüüpi elementaarteisenduseks. Teoreem. Kaks LVSi on ekvivalentsed siis ja ainult siis, kui üks neist on saadav teisest teatava arvu elementaarteisenduste teel. Gaussi meetodi sisu: Olgu meil tarvis lahendada süsteemi Selle süsteemi laiendatud maatriks on 1) Viime LVSi laiendatud maatriks ekvivalentsele treppkujule. 2) Kontrollime astakutingimust (et laiendatud maatriksi astak sama, mis on maatriksi astak). Kui see pole täidetud, siis süsteem pole lahenduv.
annaabi.ee 
