Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Tugev vastastikmõju - hoiab kvarke koos ja hoiab aatomeid kristallvõres kinni. Nõrk vastastikmõju aitab elementaarosakestel vastastikku muunduda, väga väikese mõjuraadiusega.Nad mõjuvad nii kvarkide kui teist liiki fundamentaalosakeste ...
Tavaelus mõistetakse osakese all mingit väikest ainetükikest- see võiks olla kas liivatera, haavel, kuulike, hernes vms. Me võime nende osakeste küljest tükikese ära napsata või maha viilida, osakeste aineline iseloom sellest ei muutu. Küll aga on nad individuaalselt erinevad ja kordumatud. Ka kaks telliskivi tunduvad esmapilgul täpselt ühesugused, kuid lähemal vaatlusel selgub, et alati on olemas mingid väiksed erinevused (kriimud, mõrad jms.). Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Mis on elementaarosake? Mis puutub terminisse "elementaarosakesed", siis peegeldab selle esimene pool meie teadmisi nende kohta. Enrico Fermi (Itaalia füüsik) Elementaarosake on midagi nii lihtsat, et keegi ei tea sellest midagi. Robert Oppenheimer (Ameerika tuumafüüsik) 4 Elementaarosakeste füüsika
6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 8) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem?
1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930ndatel aastatel. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi. Elementaarosake struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2
4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 7) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 8) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 12) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 13) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 14) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 15) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 16) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number?
Elementaarosakesteks nim. osakesi mida ei saa tänapäeva teaduse seisukohast lihtsamateks osakesteks jaotada. (elektron, prooton, neutron). Laengut mis tekib klaaspulka siidiga hõõrudes nim. + laenguks. Laengut mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilae...
viimased molekulideks · Aatomitest ja molekulidest koosnevad gaasid, vedelikud ja tahkised - silmaga nähtavad makromaailma komponendi Elementaarosakesed Niikaua kui on uuritud aine ehitust, on püütud leida kõige väiksemat jaotamatut osakest. Kunagi oli selleks aatom, mis tähendabki jagamatu. Siis selgus, et aatomisse kuuluvad elektronid ja positiivsed tuumad. Seejärel selgus tuuma koosseis : prootonid ja neutronid. Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10 -23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja
elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest. Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks prootonit, neutronit, elektroni ja footonid. Kuid nad ei ole tõeliselt elementaarsed, vaid koosnevad omakorda väiksematest osakestest- KVARKIDEST. Selliseid osakesi, mis ei oma sisemist struktuuri, nimetatakse fundamentaalosakesteks. OSAKESED JA VASTASTIKMÕJU Looduses esineb nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone. 1) Gravitatsioonilises vastasmõjus osalevad kõik osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on mass. Avaldub ainult osakestevahelises
* Fluidum on aine, mis voolab, s.t ta on gaasilises või vedelas olekus. Aatomid ja Molekulid Aatomiks (kreekakeelest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väiksemat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenuga tuumast ning seda ümbritsevad sama suure negatiivse nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid;
d) 4P + 5O2 = P4O10 (2) e) N2 + 3H2 = 2 NH3 (2) f) 2 C18H38 + 55 O2 = 36 CO2 + 38 H2O (3) . 10 p 3. a) i) Tuumas on neutraalseteks elementaarosakesteks neutronid. (1) В ядре атома нейтральными частицами являются нейтроны (neutron) = 80 - 38 =42 n(neutron; B) = 42 - 12 = 30 ii) Järjenumber on võrdne tuumalaenguga. Порядковый номер равен заряду ядра. Olgu tuumas A x prootonit, siis tuumas B on (x+14) prootonit:
Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku. Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? Iga aatom sisaldab võrdse arvu elektrone ja prootone ja ongi sellepärast neutraalne. 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Elementaarlaenguks on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? Elementaarosake on meile tuntud vähim osake, millel puudud alamstruktuur. Nt: neutronid ja elektronid. 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. See on suurendatud mudel, kus elektronid tiirlevad ümber aatomituuma analoogilislet nii nagu planeedid ümber päikese. Aatomi suurendatud mudel, kus elektronid liiguvad. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? Algelementideks peeti tuld, maad, õhku ja vett ning lisaks ka 7 metalli (kuld, hõbe, raud, vask,
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi.
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult
Vähkkasvajaid kiiritatakse gamma kiirgusega. Kasutatakse ka põllumajanduses, kuna kiiritus võib põhjustada omaduste muutusi soovitud suundades nii taimedes kui ka loomade organismides ELEMENTAAROSAKESED Kreeka filosoofis nimetasid jagamatuid osakesi aatomiteks. 19 sajandi lõpus avastati aatomite keerukas ehitus. Tehti kindlaks, et aatomid koosnevad elektronidest, prootonitest ja neutronitest. Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks. Elementaarosake on mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Neutron on ka elementaarosake, sest ta ei koosne elektronist, prootonist ega neutriinost, vaid viimased tekivad neutroni
· Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine
.............................................................................................. 13 3 SISSEJUHATUS. Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektonkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas
Korduvaid nähtusi, sellest tulenevaid teadmisi ammame edasi järgnevatele põlvkondadele. Teadusliku meetodi põhieesmärk on üles leida need saladused, mille alusel korduvad nähtused toimuvad. Nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi 5 näidet: * kiirendi- nähtamatute osakeste nähtavaks muutmine põrgete tagajärjel *kosmosejaamad mis töötavad pikaajaliselt *vesinikpomm * tuumarelv * taastuv energia kasutusele võtmine Elementaarosakesed Elementaarosakesteks nim. mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad kõigis füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Elementaarosakesed : tugev tuumajõud, nõrk tuumajõud, gravitatsioonijõud, elektromagnetjõud Fundamentaalsed osakesed jagunevad: * leptonid ( elektron, mioon, neutriino) ei allu tugevale vastastikmõjule. Peale gravitatsioonijõu mõjutavad neid nõrgad tuumajõud ning laenguga osakesi ka elektromagnetilised jõud.
1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930ndatel aastatel. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi. Elementaarosake struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted:
o Ennustused teooria põhjal o Mudelid 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga? Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomi mass: Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks.
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus
sajandil. Nimelt avastati siis lihtainete aatomid kui vähimad kindlate keemiliste omaduste kandjad. 20. sajandi alguses õnnestus Ernest Rutherfordil aatomit siiski osadeks jagada. Ta näitas katseliselt, et aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Peagi selgus, et tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. • Elektroni, prootonit ja neutronit peeti ligi 50 aasta jooksul füüsika jaoks vähimateks aine jagamatuteks osakesteks. Seetõttu hakati neid nimetama elementaarosakesteks. Samas avastati aga veel kümneid erinevaid elementaarosakesi, mis sundis kahtlema prootoni ja neutroni elementaarsuses. 20. sajandi lõpul tõestatigi katseliselt, et prootonid ja neutronid koosnevad omakorda kolmest veel väiksemast osakesest – kvargist. • Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist
Lülipuit koosneb kuivanud puurakkudest ja on kuivem kui koorealuse puidu (maltspuidu) osa. 24 Kui südamiku ümber ei ole kuivem osa tumedam, siis nimetatakse seda küpsepuiduks. Kõik puud jagunevad nimetatud tunnuste järgi 3 rühma: 1. Lülipuidulised. Neil on lülipuit ja maltspuit. 2. Maltspuidulised. Need koosnevad ainult maltspuidust. 3. Küpsepuidulised. Neil on maltspuit ja küpsepuit. Puul on elementaarosakesteks puurakud. Need on enamasti piklikud torukujulised kestad. Rakkudest moodustuvad mitmesugused puukoed. Enamik okaspuid sisaldavad vaiku, mis on puule kaitsevahendiks. Joonis 3.2.2. Neljaaastase männi tüvelõik (suurendatult). ------------------------------------------------------------------------------------------------- 25 Kordamine: 1. Nimeta puidu positiivseid omadusi. 2
Peamiseks reaktsiooniks on seal vesiniku (deuteeriumi) ühinemine heeliumiks. 11.5. Elementaarosakesed Elementaarosakesed Niikaua kui on uuritud aine ehitust, on püütud leida kõige väiksemat jaotamatut osakest. Kunagi oli selleks aatom, mis tähendabki jagamatu. Siis selgus, et aatomisse kuuluvad elektronid ja positiivsed tuumad. Seejärel selgus tuuma koosseis : prootonid ja neutronid. Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10-23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. 97
Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta. Veanäide: Kassid jagunevad isasteks, emasteks ja mustadeks. 2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt
Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta. Veanäide: Kassid jagunevad isasteks, emasteks ja mustadeks. 2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt
annaabi.ee 
