Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli levib väga suure kiirusega. Laetud keha ümbritsev elektiväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Inglise füüsik Michael Faraday. Mis ümbritseb laetud keha?
elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
Elektriväli Kehade vahelist vastasmõju võivad vahendada mingid teised kehad (nt kaks keha, mis on omavahel ühendatud nööriga). Kui kehade vahelise vastasmõju vahendaja pole materiaalne (pole nähtav ega tunnetatav), siis on tegu mõju vahendava väljaga. On olemas nt magnetväli ja gravitatsiooniväli. Kahe või enama laetud keha vahelist vastasmõju vahendab elektriväli. Elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Elektrivälja olemasolu üle võib otsustada ainult tema toimete järgi. Elektriväli mõjub ainult laetud kehadele. Elektriväli ümbritseb kõiki laetud kehasid. See tekib keha laadumise korral momentaalselt ja levib ruumis väga suure kiirusega (300000000 m/s). Ühe laetud keha poolt tekitatud elektriväljas mõjub teisele laetud kehale elektrijõud. Elektrijõu mõjul hakkavad laetud kehad liikuma. Elektrijõud on seda tugevam, mida suuremad on laengud ja mida väiksem on nende laetud kehade vaheline kaugus. Paigalseisvate laetud ...
osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist
Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate laengutega elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) põhitunnus seisneb selles, et laetud kehale mõjub elektrijõud. 4) vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. 5) levib ruumis valguse kiirusega Columb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne mingisuguses elektrivälja punktis mõjuva jõu ja vastava laengu suhtega.
1. Kui laetud keha on liikumatu, siis nimetatakse teda ümbritsevat elektrivälja elektrostaatiliseks väljaks. 2. Elektrostaatilise välja põhiomadus: Elektrostaatilise välja igas punktis mõjub sinna asetatud laetud kehale elektrijõud (tõuke- või tõmbejõud). 3. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt positiivsele ühiklaengule mõjuva elektrijõuga. ⃗ F N ⃗ E= ⃗ q E−elektriv ä lja tugevus ( )
Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad (elektronid ja laetud aatomid-ioonid). Sarnasus: Mõlemad on ained ja koosnevad aineosakestest. Mittejuhid: Aine, mille sees ei ole vabasid laengukandjaid. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks. Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem. Kõikidel elektronidel on samad laengud. Elektronid asuvad elektronkihtidel. Elektronil on negatiivne laeng. Väiksemat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt
vastastikmõju. Laetud kehad mõjutavad üksteist, olgugi et nad pole kokkupuutes ning puudub ka mingi kolmas keha, mis vahendab nende vastastikmõju. Mis ümbritseb laetud keha? Faraday ideede kohaselt erineb elektriseeritud kehade ümbrus elektriseerimata kehade ümbrusest. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Vastuse leiad sellele küsimusele andsid oma töödes inglise füüsikud Michael Faraday (1791-1867) ja James Clerk Maxwell (1831-1879). Faraday oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab neid kehasid ümbritsev elektriväli. Faraday ideedele tuginedes lõi Maxwell umbes kakskümmend aastat hiljem ühtse elektromagnetvälja teooria, milles elektri- ja magnetnähtusi vaadeldakse koos.
Viimistlemine Elektriväljas Viimistlemist elektriväljas nimetatakse ka veel elektrostaatiliseks pealekandmiseks Kuidas toimib / käib ? Elektrostaatilisel aerosool- või pulbervärvimisel pihustatud värviosakesed laetakse elektriliselt, mistõttu nad tõukuvad üksteisest ja jaotuvad düüsist väljumisel ühtlaselt. Värvitav pind laetakse vastasmärgiga laenguga või maandatakse, mille tagajärjel laetud värviosakesed tõmbuvad pinnale ja moodustavad ühtlase kihi. Selline meetod on palju efektiivsem kui suruõhuga värvimine, sest tagab
Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteiseks muutuda. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik · levib kiirusega 300 000 km/s · vahendab laengute vastastikmõju Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri
1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c); E-punktlaengu elektrivälja tugevus kaugusel r punktlaengust(N/C) r-kaugus punktlaengust(m) 3. Kui ühes ja samas ruumi piirkonnas tekitavad elektrivälja mitu laetud keha, siis kõigi elektriväljade väljatugevused liituvad selles punktis vertikaalselt. E=E1+E2+E3 4. Elektrivälja jõujooneks nim sellist mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud puutuja ühtib sellesse punkti joon...
9.Vahelduvvooluks nim elektrivoolu ,mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 10.Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja 2 pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga F= k * q q / r 1 2 11.Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju nim elektrostaatiliseks väljaks, seda võib kirjeldada ka elektriväljana . 12.E- vektoriks nim vektoriaalset suunda omavat suurust. 13.Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte. Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga( E- vektoreid tuleb liita ). Spp järeldub otseselt välja omadusest mitte segada teist välja. 14.Elektrivälja tugevus näitab , kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale
elektrivälja vahendusel. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Kui sellele mõjub kindlasuunaline jõud siis on tegemist elektriväljaga. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses ning laetud kehast eemal elektriväli nõrgeneb. Mida suurem on laetud keha elektrilaeng, seda tugevam on elektriväli. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatekse elektrostaatiliseks väljaks. Paigalseisvate laetud kehade elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta seetõttu ei saa ta oma meelteorganite abil kindlaks teha, kas ta asub elektriväljas. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Elektrivälja põhitunnus on vastastikune keha panna liikuma. Mõisted: elektriväli, elektrostaatiline väli
Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimetatakse elektrivooluks? 12.Mida nimetatakse juhiks,dielektrikuks ja pooljuhiks? 13.Mida nimetatakse voolutugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 14
14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju. 16. Potentsiaalne väli on väli, kus töö ei sõltu trajektoori kujust. 17. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. F N V E= (ühik = ) q C m Coulomb'i seaduse abil saame punktlaengu Q elektrostaatilise välja tugevuse esitada sellisel kujul Q E=k r2 18
Näiteks, kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. 15. Kuidas käitub juht elektriväljas, milline on väljatugevus sellise juhi sees? Kus leiab see omadus kasutamist? Juhi paigutamisel elektrivälja hakkavad vabad elektronid liikuma väliste väljajoontega vastassuunas, seda nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. 16. Nimeta kahte tüüpi dielektrikuid. Mille poolest nad erinevad? Polaarsed dielektrikud ja mittepolaarsed dielektrikud. Polaarsed dielektrikud koosnevad dipoolidest, mille üks pool on + teine laenguga aga mittepolaarsel dielektrikul muutuvad aatomid ise dipoolideks. 17. Mis juhtub dielektrikuga elektriväljas, kuidasd mõjutab ta välist elektrivälja ja kus leiavad dielektrikud kasutamist Dielektrik elektriväljas vähendab elektrivälja tugevust
elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) Inimene ei tunneta oma meeleorganitega paigaloleva laetud keha elektrivälja. 4) Elektrivälja põhitunnuseks on see, et elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. 5) Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Ka keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on elektrilaeng. Peatükk 5. Aatomimudel. Elementaarlaeng.
Farady (1791- 1867). ta väitis, et: *Kõigi elektrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli, mis on tingitud nende kehade elektrilaengust. *Elektrivälja tähenduseks on olla omamoodi vahelüli elektrijõu mõju edastamisel ühelt kehalt teisele Definitsioonid: Elektriväljaks nim. elektrilaenguga keha või osakese ümbrust, milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrus e. elektriväli, on elektrilaenguga kehade elektrilise vastastikmõju vahendaja. Elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks, kui selle tekitab paigalseisev elektrilaenguga keha. Elektrivälja nim. homogeenseks (ühetaoliseks) elektriväljaks, kui see mõjutab selles väljas asuvat elektrilaenguga keha välja igas punktis ühesuguse elektrijõuga. Sellise elektrivälja tekitavad kaks võrdse suuruse ja paraleelse asetusega, kuid erinimeliste elektrilaengutegametallplaatiplaadivahelisse ruumi. Elektrivälja olemasolu aitavavad tuvastada (kindlaks teha) tema põhitunnus ja iseloomulikud omadused.
korrutisega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga · Elektriväli (välja kujutamine jõujoonte ja ekvipotentsiaalpindadega) Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid. Laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1. Laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Paigalseisvate ja ajas muutumatute laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks, liikuva laengu välja aga elektrodünaamiliseks 1)kujutamine jõujoontega 2)ekvipotentsiaalpindadega Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, nimetatakse ekvipotentsiaalpindadeks (samapotentsiaalpinnad) · Elektrivälja tugevus ja potentsiaal (+ valemid, mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti
vastupidise esile laengute suunaga liikumise, elektriväli, s.o. mis kompenseerib · Erinimeliste laengute eraldumist elektrivälja asetatud välise elektrivälja. elektrivoolu piki Vabade juhi laengute pinda. Seega liikumine on juhis nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. lakkab siis, kuipaikneva elektriväljas elektrivälja tugevuskujuga suvalise juhis onjuhi saanud võrdseks nulliga. pind ekvipotentsiaal-pind. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 35 Dielektrikud elektriväljas · Elektrivälja asetatudELEKTRONPILV dielektrikus erinimelised laengud ei eraldutekitab
r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r dielektrikutes D = 0 E , kus aine dielektriline läbitavus = 1 + . Dielektriline läbitavus näitab, kui palju väheneb elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus, võrreldes vaakumiga. Juhtides elektriväli puudub nii välise välja puudumisel kui ka selle olemasolul. Viimasel juhul tekivad juhi pinnal elektrilaengud, millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. Laengute jaotus juhi pinnal sõltub juhi pinna kõverusest. Et juhi sees on aine elektriliselt neutraalne, siis ka juhis olevas õõnsuses puudub elektriväli. Sellel järeldusel põhineb elektrostaatiline varjestus kehade kaitsmine välise elektrostaatilise välja mõju eest. Irdjuhiks nimetatakse juhti, mis on teistest juhtidest ja laetud kehadest väga kaugel. Suurendades irdjuhi laengut, suureneb võrdeliselt sellega irdjuhi potentsiaal, võrdetegurit
Väljaspool seda pinda on väljal samasugune kuju nagu sfääri keskpunkti paigutatud niisama suure punktlaengu väljal. Punktlaengu q1 väljatugevus teise punktlaengu q2 asukohas F12 q q q E1 = = k 12 2 = k 12 q2 r q2 r Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas Elektriväli juhi sees - Juhtides elektriväli puudub nii välise välja puudumisel kui ka selle olemasolul. Viimasel juhul tekivad juhi pinnal elektrilaengud, millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. Et juhi sees on aine elektriliselt neutraalne, siis ka juhis olevas õõnsuses puudub elektriväli. Juht elektriväljas - Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale;
Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks elektriväljas tehakse tööd 1 J. 61. Juht elektriväljas. Elektrilise induktsiooni nähtus Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng. Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised. 62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab,
=1 = 27 x 10 7 / 3 x 10 3 = k = 9 x 10 9 Nm2/C2 = 9 x 10 4 = 3 x10 2 m r =? 4 3.1.3. Elektriväli. Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatude laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad järgmised omadused: 1. ta on pidev ja katkematu, 2 2. ta on lõpmatu, 3 3. ta levib ühtlase kiirusega 300 000 km/s (valguse kiirus), 4 4. ta vahendab laengute vastastikmõju. + + + + + - - - - - Elektrivälja kujutatakse graafiliselt jõujoontega, millistel on kindel suund.
tehnoloogiaid. Antud juhul uurime loomulikul teel saadud elektrostaatilise laengu tekkimist inimese kehal ja selle mõju inimese tervisele. Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t. maandatud ). Joonis 41 Inimese kehal võivad tekkida laengud. Põrandakate võib omada elektrostaatilist laengut, mis võib inimesele üle kanduda. Kuid põrandakattele võib elektrostaatiline väli tekkida ka siis, kui inimene selle peal kõnnib ( see tähendab hõõrdumist ). Ka sellisel juhul läheb see elektrostaatiline laeng üle inimese kehale. Sellest
annaabi.ee 
