4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte Lihtaine on aine, mis koosneb ainult 1 aine okestest. Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest. Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis. 2.
1. Vooluring koosneb : a)vooluallikast b)juhtmest c)lülitist d)tarbiast 2.Vooluallikat on vooluringi vaja selleks, et vooluallikas oleks vool Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6.Näita noolega juhtme sees elektonide a) inimese keha liikumise suunda. b)vesi c)raud 5.Elektrit ei juhi järgmised ained: PATAREI a) plastmass ELEKTRONID b)paber c)kivi 7.Elektrivool on elektriliselt laetud osakeste suunatud liikumine. 8
Mida kujutab endast UV kiirguse seeria? UV kiirguse seeria on seeria kus mida lühemalt ta 1 kiirgab seda tugevam on UV kiirgus Miks planetaarne aatomi mudel ei saa eksisteerida? See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis. Elektroonid on jaotunud ühtlaselt nagu rosinad rosinasaias Rutherford-Planetaarne mudel. Aine koondunud väga väikesesse ruumi piirkonda. Keskel tuum umber selle liiguvad elektronid Louis de Brojlie hüpotees: kõigil osakestel on olemas lainelised omadused. -Brojlie lainepikkus h-Planch`I constants m-osakeste mass v-osakeste kiirus Werner Haisenbergi määramatuse printsiip-ei ole võimalik ühe aegselt kui tahes täpselt mööta objekti kordinaati ja liikmis hulka M*V
5.Metalli reageerimisel soola lahustega a) metall tõrjub sooladest välja aktiivse metalli b) metall tõrjub sooladest välja mittemetalli c) metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli (5p) Vasta küsimustele! 1.Kuidas muutub redutseerija oksüdatsiooniaste redoksreaktsioonides? Loovutav elektrone 2.Mis on oksüdeerumine? Protsess,millal aatom annab elektroonid ära 3.Miks tuleb leelis-ja leelismuldmetalle hoida suletud anumas õlikihi all? Ei moodusta reaktsiooni koos hapnikuga ja metall ei lagune 4.Kuidas reageerivad aktiivsed metallid veega? Nad moodustavad hüdroksiidi,kui metall on leelismetall(+Ca ,Ba,Sr) või moodustavad oksiidi ,kui metall on tavaline ja eraldub vesinik 5.Millisel juhul tõrjub metall teise metalli tema soola lahusest välja? Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli Kirjuta lünka õige vastus! 1
Kuidas nim. seda energiat? - Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. - Elektron vajab kineetilist energiat, et ta aine pinnalt eemalduks. - Energiat mida kasutatakse nim. kineetiliseks energiaks. 13. Millised on fotoefekti seaduspärasused? (fotoelektronid, fotovool, küllastusvool) - Valguse intensiivsus määrab ainest eraldunud elektronide arvu ja fotovoolu tugevuse. - Vaöguse toimel katoodist välja löödud elektroonid- fotoelektronid, kui nad liiguvad anoodile siis... - Põhjustab see elektrivoolu(fotovoolu) - Kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks siis tekib küllastusvool. 14. Kuidas mõjutav fotovoolu tugevust valguse intensiivsus? Miks? - Valguse intensiivsus on seda suurem, mida rohkem on valguvihus footoneid ja mida rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 15
1? 30 (XL=L;f=50 Hz) 17. Milliseid andmeid kirjeldab tavaliselt elektroonikaseadiste kasutegur? 18. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = PL? = PL/ Ps*100%; Ploss = Ps- PL= PL*(100/-1);=50% 19. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = Ps ? 0% 20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2. Küsimused pooljuhtidest 1. Millistel tingimustel tekitab aine elektrilise efekti? Pinge 2. Mis on voolu allikad? Elektroonid, 3. Millisele arvule vastab aatomi number? Elektronide arv 4. Millega võrdub neutroni elektriline laeng? Elektriliselt neutralne 5. Millest sõltub prootonite arv? Elektronilist arust 6. Millal on aatom elektrilisest tasakaalus? Protonid = Elektronid 7. Millised on elektroni omadused? Laengu kandjad 8. Millega on elektronil vastastikune mõju? Aukidega 9. Mitu valentselektroni on räni aatomil? 4 10. Mitu valentselektroni on germaaniumi aatomil? 4 11. Mitu elektroni on räni aatomil? 14 12
4,4V. Ampermeetrina, mille takistus oli 0,3, näitas tester aga 2A. Kui suur oli patarei sisetakistus? 8. ELEKTRIVOOL VEDELIKES Elektrolüüs Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine võib tekkida igas keskkonnas elektrivälja mõjul, kus on olemas ,,vabu" laenguid. Esineb elektrivool ka vedelikes ja gaasides. Tahketes juhtides laengukandjad elektroonid Vedelikes ja gaasides ioonid Vesi juhib seda paremini elektrit, mida rohkem on selles lahustunud sooli. Hõrendatud gaas juhib elektrit paremini kui gaas hariliku rõhu juures. Vaatleme elektrivoolu vedelikes. Kui elektrivool läbib vedelikku, laguneb see keemiliselt. Video 1, 2 Elektrolüüs vedeliku keemiline lagunemine. Vedelik ise nimetatakse elektrolüüdiks Vee elektrolüüs Anoodil eraldub hapnik O2
Üldlevinud arusaama kohaselt peaks niisugused osakesed Maale jõudma hajusalt, st. igast suunast umbkaudu ühepalju. Seda põhjendatakse nende laenguga, mis tingib osakeste kaldumise nii meie galaktika kui Päikese magnetväljades. Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2]
võib kergesti eralduda. Mol on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, Boyle´-Mariotle´I seadus. 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon. Keemilise molekulid, ioonid, elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C. Boyle´-Mariotte´I seaduse definitsioon: sideme moodustamisest osa võtvate eri Avogadro arv (Na) osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*10 23
atmosfääri massist. 2. Stratosfäär- Kõrgub troposfääri kohal 50-55 km-ni.Sinna on koondunud suurem osa osooni. Osoon neelab lühi lainelist päikese kiirgust, mis kahjustab elusaid rakke. Seega kaitseb osoon meie planeedi elu hukkumise eest. Suur osooni (O3) 20-26 km kõrgusel. 3. Mesosfäär- ulatub umbes 80 km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud kaasi molekulid päikese kiirguse mõjul ioonideks.(Gaasi aatomitest vabanendud elektroonid ja varem vabad olnud elektroonid saavad laengu mille tagajärjel muutub õhk elektri juhiks). Esimene säärane ionseeritud kiht asub 50-65km kõrgusel maast ja neelab raadio lühilaineid. Nähtus esineb üksnes päeval. 4. Termosfäär- Paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla kuni 800km paksuse kihi. Termosfääri nähtuste hulka kuuluvad virmalised mis tekkivad u 100 km kõrgusel maast elektronide ja ioonide ja muude osakeste toimel
Vdke sisestrukt-s on Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98. vsete ja positiivsete ioonide teke. Keemiline side nende osakeste gaasidele isel-kke korrapäratuse elem-te aga ka tahketele krst-dele Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- isel-kke korrapärasuse elem-te. Vd-kel puudub kindel kristallvõre, molekulid, ioonid, elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C. de moodustab tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elemen- kuid esin-d dünaamilised lähistrukt-s, nii on enamik vee mok-e Avogadro arv (Na) osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*10 23. tide aatomite vahel. N: leelisMe-llide ja halogeenide vahel ümbr-d H-sideme abil seot vee mok-de poolt atm-te pidev Mol on laiendusühik ja mistähes aine 1 mol on 6,02*10 23 osakest
*Metalliline metallides *Vesinikside molekulide vahel 23. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 24. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel. Metall loovutab aatomeid ning mittemetalli aatom omastab need. Tekivad laenguga aatomid e Ioonid. 25. Metallilisel sidemel paiknevad aatomid üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Väliskihi elektroonid hakkavad kiiresti liikuma ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli. Elektroongaas. 26. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide või molekulide osade vahel, kus vesinik on ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga ning seetõttu on tal positiivne osalaeng. Kordamisküsimused Keemia III 1. Elektrijuhtivuseks nimetatakse aine või materjali või keha võimet võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel. 2
Harilikult mõeldakse elektrivoolu all pidevat elektrilaengute liikumist juhtmes pinge mõjul. A +q B Kui laeng q liigub juhtmes aja t jooksul jooksul punktist A punkti B, siis nimetatakse seda elektrivooluks. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist . Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda . Rõhuv enamus elektrivoolu kandjateks on aga negatiivse laenguga elektroonid. Elektrivooluga kaasneb : 1. vooluga juhtme kuumenemine (lihtsuse mõttes mõiste elektrivoolu asemel kasutatakse sõna vool.) 2. vooluga kaasneb alati magnetväli. 3. vool võib mõnigatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist ( elektrolüüsil ). Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus . Nagu veevoolu hinnatakse jõe ristlõikes ühes sekundis läbivoolava vee hulgaga, nii mõõdetakse ka elektrivoolu hulka voolutugevust
annaabi.ee 
