...................................................................................5 2.3 Automatiseerimine............................................................................................................5 2.4 Info säilitamine.................................................................................................................6 3.Tänapäeva arvutite areng.........................................................................................................6 3.1 Elektronarvutite tulek.......................................................................................................6 3.3 Elektronarvutite kompaktsus............................................................................................7 3.4 Mikroprotsessorid.............................................................................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................
hulk imepisikesi, mõnemikromeetriste mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite, kondensaatorite ja muu vajalikuga. MILLEST TEHAKSE KIIPE? Tehakse aurustus, söövitus ja peenkeemiliste protseduuride abil läbi mikroskoopilise mustriga sabloonide ehk maskide. KIIPIDE KASUTAMINE Kiipide kasutuselevõtt on võimaldanud toota ülimalt kompaktset arvutus ja andmetöötlustehnikat KIIPIDE ARENG Kui elektronarvutite algaastail (1950(A)) võtsid need enda alla terveid suuri saale ja vajasid toiteks omaette alajaamu, kuid nüüd mahub sama võimas või võimsaimgi arvuti lauale, sülle või koguni taskusse, kus sees paikneb imepisike kiibike.
SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. REAALARVUTID................................................................................3 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD...................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks.
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro
arvutili endale. Avarduvad arvuti rakendusvõimalused ja lihtsustub programmide koostamine. Programmeerija ei tarvitse programmi võtta lahendusalgoritmi kõigile operatsioonidele vastavaid käske ega jäigalt planeerida algoritmi hargnemisi. Samal aastal ehitati Inglismaal inglise professori M. V. Wilkesi juhtimisel elektronarvuti (universaalne elektrondigitaalarvuti) EDSAC. Seega leidsid J. von Neumanni ideed esmakordset rakendamist. Elektronarvutite tööstuslikku tootmist alustati viiekümnendate aastate alguses. Enam- vähem samal ajal algas nende projekteerimine ja valmistamine ka NSV Liidus. 1950. aastate esimesel poolel valmistati veel mitmeid elektronarvuteid. 1951. aastal Mauchly ja Eckerti juhtimisel ehitati UNIVAC (universaalne elektrondigitaalarvuti). See oli esimene arvuti, mis suutis töödelda peale arvude suvalisi sümboleid. Alustati firma UNIVAC elektronarvutite seeriatootmist.
Teooria ennustab ka uusi nähtusi. Füüsikateooria stimuleerib matemaatika arengut, püstitades uusi ülesandeid, millele otsitakse uudseid lahendusviise. Niisiis on füüsika täppisteadusena lähisuhteis matemaatikaga. Eraldi distsipliinina käsitatakse matemaatilist füüsikat, mille peamiseks aparaadiks on osatuletistega kõrgemat järku diferentsiaalvõrrandid. Olulist rakendust leiab füüsikas rühmateooria ning maatriksarvutus. Suuresti on kannustanud füüsika arengut elektronarvutite tulek, võimaldades: kompuuterkatseid, protsesside modelleerimist ning simuleerimist (pahamaiguline sõna, kuid paremat esialgu pole). (4) 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS Füüsika on tehnika, inseneeria alus (rakendusfüüsika). Teiselt poolt annab tehnika füüsikale järjest uusi uurimisriistu. Ei tohiks unustada sedagi, et füüsikale üle tehnika võlgneme ka
Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks universaalteleskoopidele üha sagedamini spetsiifilisi optilis-elektroonilisi komplekse, mis töötavad arvuti juhtimisel aastaid või isegi aastakümneid. 3 Teleskoobid
väliselt kullaga sarnane. [1] 5 3.1. Kasutusalad Kulla maailmatoodang on nüüdisajal piirides 2280-3000 tonni. [6] Kuld on valuutametall ja ehtemetall, pidevalt suurenevad kulla tehnilised rakendusalad. Tähtsamaks valdkonnaks on juveliirikunst ja hambaproteeside valmistamine, elektroonika ning kosmonautika [1], tehiskaaslaste ja elektronarvutite vastutusrikkaid juhtmeid, kontakte ja detaile. [4] Tuhandeid aastaid on kuld olnud valitsejate võimuregaalide, ehete ja ordeni-medalite ning kultussümboolika materjaliks. Möödunud sajandi alguse aastakümnetel vermiti kuldmünte ka käiberahaks. Kulda kasutatakse klaasitootmises, sest kullal on võime peegeldada infrapunast valgust. Klaasi sisse pannakse õhuke kulla kiht. See annab võimalust vältida hoonete kuumutamist.
väiksemad ja tiivad teevad rohkem tööd. Tuleb välja, et kärbsed on välja arenenud kiilidest. Kui lähtudes teooriast, et loodus ajab perfektsust taga, siis poleks ta pidanud kärbest arendama. Evolutsiooniareng seega tipust alla. Kärbes see-eest on aga tunduvalt suurema kohanemisvõimega kui kiil, ning enamike kahetiivaliste eellane. Selleks et edasi areneda ei saa seega liikuda ühes suunas. Sama tõika saab tähendada raadio ning elektronarvutite arendamisega. Mõlemad tehti katseeksitusmeetodi järgi kuigi eellane toimis hästi. Kui toimiks plaani järgi evolutsioon, saaksime paremad kirjutusmasinad aga mitte arvutid. Geneetik Jacob ütles – evolutsioon on meisterdamine. Loodus ei loo uusi vorme tühjast vaid kasutab midagi olemasolevat. Kuidas kujuneb teekond hammastest kõrvaluukeseni on suur juhuste kokkulangevus. Inglise bioloog Maynard seletas seda näitega elevandi londi tekkimisest. Selleks kulus eellasloomal miljoneid
diameetri suhte tähistajana sümbolit . Sümboliks võttis ta esimese tähe kreeka sõnast µ, mis tähistab ümbermõõtu. Laiemalt kasutusele võeti see sümbol pärast seda, kui Euler oli seda oma teostes (esimest korda 1736 teoses Mechanica sive motus scientia analytice exposita), kasutanud. Samal aastal täiendas teine matemaatik John Machin Leibnizi (Gregory) valemit arvu arvutamiseks: = 4 arctan arctan . Sama põhimõtet (arkustangenseid) kasutatakse ka tänapäeval elektronarvutite abil arvu arvutamiseks. 1767. aastal tõestas saksa matemaatik J. H. Lambert, et on irratsionaalarv, kuid tema tõestus ei olnud päris korrektne. Arvu irratsionaalsuse tõestas 1794. aastal lõplikult prantsuse matemaatik A. M. Legendre, ühtlasi tõestas ta ka arvu 2 irratsionaalsuse. See ei lõpetanud aga sugugi otsinguid ringjoone sirgestamise probleemi lahendamiseks. Nimelt ei olnud teada, kas irratsionaalarvude hulk piirdub algebraliste arvudega, s.t. arvudega, mis on
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3
aastatel hakkasid aga matemaatikute huvi loogika vastu vähendama, ning praegusajal ei ole puhta matemaatikaga tegelejate seas loogika kuigivõrd tuntud või huvipakkuv ala. Paralleelselt matemaatikute huvi vähenemisega muutus loogika üha olulisemaks analüütilistele filosoofidele - sajandi keskpaiga suurkujudest nimetaksime Carnapit, Lukasziewiczit, Wittgensteini ja Kripket. Nimetatud arenguga seoses hakati välja töötama mitmesuguseid uusi mitteklassikalisi loogikaid. Elektronarvutite leiutamine sajandi keskel ja majanduse, teaduse ning ühiskonna süvenev arvutiseerimine andsid loogikateadusele uue võimsa tõuke. Viimaste kümnendite jooksul on loogika areng olnud üha enam seotud arvutiteadusega, ning vastupidi. Loogika ja teoreetiline arvutiteadus on muutunud vastastikku üksteisest sõltuvaks ning mitmete konkreetsete valdkondade puhul raskesti eristatavateks. Tehisintellektiteaduse problemaatika kaudu tuleb neile
annaabi.ee 
