12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18. Mis on valgus? Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380- 760nanomeetrit(nm.) 19. Miks kasutatakse valguse kirjeldamisel elektrivälja? Sest, magnetväli käitub samamoodi nagu elektriväli ja valguse registreerimisel tekitab signaali
valgustatusest, vaid on lineaarses sõltuvuses valguse sagedusega E=A+Wk, hv=A+Wk, Wk=hv-A 53.Einsteini fotoefekti seadus: fotoefekti korral läheb peale langeva valguse kvandi energia väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks.=A+Wk hv=A+mv²/2 54.Bohr'i I:Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvant olekutes, milles igale aatomile vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei liigu. 55.Bohr'i II: kiiratakse/neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest stats.olekust teise. Kiiruste sagedus on määratud energiate vahel. 56.Kvant tingimus:Aatom võib olla statsionaarsetes olekutes, mille puhul elektroni impulss moment on täisarv kordne suuruses h/2piiga Mvr=k * h/2piid 57.Radioaktiivse muundumise seadus: radioakt.aine aatomid on allutatud spontaansetele muutustele, igal aja momendil muutub väike osa aatomitest ebapüsivaks ja laguneb plahvatuslikult. *suurel
langeb tuuma, st aatom lakkaks olemast. Tegelikkuses on aatom väga stabiilne ja püsib ergastamata olekus väga kaua ilma elektromagnetlaineid kiirgamata. Sellest järeldub, et klassikalise füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste süsteemida puhul rakendatavad. Bohri postulaadid- 1. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes e kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II postulaadi kohaselt kiiratakse või neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teist (suurema energiaga olekust teise minemisel kiiratakse ja neelatakse siis kui vastupidi) ja teeb seda sagedusega =(E 2-E1)/h, kus E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js. 2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda
rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus
mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- 32 mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea
mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea ilmtingimata koosnema rauast või metallisulamitest ), milledel esineb tehisintellektuaalsus. Tehisin-
mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust. Ka inimesed võivad olla amorphuslikud olendid, kuid seda alles pärast indiviidi surma, mil inimese bioloogilise surma hetkel eraldub närvikudedest elektromagnetenergia teise aja ja ruu- mi dimensioonidesse. Siis omandab inimene uue olemise vormi – eksisteerimise energiaväljana. Bioloogilised eluvormid on nagu inimesed planeet Maal, kes koosnevad elusrakkudest ja nendest moodustunud biosüsteemidest – biomolekulidest, kudedest, elundkondadest jne. Elektroonilised – mehaanilised eluvormid on robotid, küborgid. Liikuvad masinad ( mis ei pea ilmtingimata koosnema rauast või metallisulamitest ), milledel esineb tehisintellektuaalsus. Tehisin-
annaabi.ee 
