1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1.
Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsiooni seadus *** Elektromag. induktsioonil tekkiv induktsioonivool on võrdeline juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. *** Induktsiooni elektromotoorjõud on arvult võrdne kontuuri läbiva magnetvoo (- märgilise) muutumise kiirusega. Ei = delta Fi / delta t. Induktsiooni elektromotoorjõud väljas liikuvas juhis Ei = B*v*l*sina. A on nurk juhi liikumise suuna ja jõujoonte vahel (B). Induktsioonivoolu suund Vasak käsi; B peopessa; sõrmed v suunas; siis pöial induktsioonivoolu suunas.
km/s. Elektromaglained levivad seda kaugemale, mida suurem on nende sagedus. Elmaglainete teooria lõi 1865a James Maxwell. Katseliselt tõestas nende olemasolu Hertz 1886a. Hertzi katsed elmaglainetega olid esimeseks sammuks raadio leiutamisel. Raadiolained jag: pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Skaala: Infrapuna kiirgavad kõik kehad, mille temp on kõrgem keskkonna omast. Ultraviolettkiirgus on suurema sagedusega kui nähtav valgus. Gammakiired on kõige kahjulikumad, leidub uraanis. Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivoolu. Avastas Michael Faraday. Muutuv magnetväli tekitav elektrivoolu. Kõik elektrijaamad töötavad sellel põhimõttel. Tekkinud voolu suurus sõltub magvälja muutumise kiirusest ja suund sõltub magneti poolustest. Kehtib elmagneetiline induktsiooni seadus: ind elektromotoorjõud võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pinda läbiva magneti muutumise kiirusega.
= BdS S = BS cos = L I Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 Im I= perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi. 2
mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laengu suurusega. Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja el.lüüsi keskmisega m=kq, q=lt, m=klt 31.Faradays.e elektrolüüsi II:ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised keemiliste ekvivalemitega k=ex=c(/n) ??????? 32.Joule-Lentzi seadus: Elektrivälja toimel on eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu,takistuse ja ajakorrutisega Q=I²Rt 33. Elektromag,induktsiooniseadus e Faraday seadus: induktseeritud emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega Ei=| /t|*N n-kordadearv 34.Lentzi reegel: kontuuris induktseeritud vool on alati sellise suurusega, et tema magnetvoog takistab magnetvoo muutumist. Ei= -/t , Ei= -L|s/t| 35.Sirgjuhis induktseeritud emj. Sirgjuhis induk, emj on võrdne magnetilise induktsiooni, juhtme aktiivse osa pikkuse, juhtme liikumiskiiruse ja mag.välja ning juhtme liikumissuuna vahelise nurga siinuse korrutisega
võimsus on maksimaalne, kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (=0 ja cos=1).Pingeresonants-See on nähtus, mille korral pinge või voolutugevuse võnkumise amplituud kasvab järsult, ehk väline pinge toimib omavõnkumisega samas taktis. Resonantsi korral muutub voolutugevuse ja pinge faaside vahe nulliks.pingelangud induktiivpoolil ja kondekal on amplituudilt võrdsed, kuid vastasfaasides Elektromagnetvõnkumine ja laine Võnkering-on vooluring,mis sisaldab kondekat ja juhtmepooli.Vaba elektromag- netvõnkuminekui kondekas hakkab tühjenema ja tekitab induct.poolis muutuva voolu.kui kondekas on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondekas uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elekmag.vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline.Selle period T=2LC, kus L=võnkeringi induktiivsus.(st Thompsoni valem) Elektromagnetiline isevõnkumine- Võib tekkida võnkeringis,kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde (kõrgsagedusgenekas) ehk võnkuv süsteem täiendab ise
Üldjuhul võib mistahes mäluelemenditdega digitaalskeemi lugeda järjestikskeemiks. Enimlevinud järjestikskeemideks on registrid, nihkreregistrid, loendurid jne. 24.Analoog- ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC)[1] Analooginfo- Info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks võib Schmitti triggeri sisendisse tulev signaal pikalt kõikuda 0 ja 5V vahel see on analoogsignaal. Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti, digitaalinfo puhul vaadeldakse info kandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st. diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a). Analoogsignaali iseloomustab reaalarvude hulk R (pidev ning lõpmatu). b)
Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.) Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv- poolist. 14 Laineoptika
varjestatud kaabteid. kaugele. seadmete'e et vältįda sagedusr.truu-rrdurite kaŅulikku mõju nende lähedal töötavatele Selļeks. įtiāįi.a.r ditlui peavad sagedtls.mrrurrdurid rahuldama ja inimeste,e ning tĮgudu.seadm.e3 elektromag- reguleeritava kiirusega vahelduwoĮluajarnitele esitatavaid üldotstarbelistele Neid nõudeid tuļeb ühildatavu se (EMC, eĮec'troiagnetic compoīīu,'itry1nõudeid' netilise on järgida rrii kui įa talitluse ajal. Ėnamik _sa.gecltrsnruutrdureid
kasvama nii O2 sisaldavas kui ka ilma selleta keskkonnas, parem kasv siiski O2 keskkonnas (respiratsioon) § Aerotolerantsed anaeroobid - O2 olemasolu pole vajalik, kasvavad hästi O2 juures ja ilma § Obligaatsed anaeroobid - O2 olemasolul hukkuvad § Mikroaerofiilid - ei kasva normaalses õhuatmosfää-ris (O2 20%), kasvuks teatud O2 vajalik (O2 2-10%) Kiirguse toime bakterite kasvule § Nähtav valgus ja UV kiirgus on osa elektromag-netilisest kiirgusest. Äärmuseks on radioaktiivne kiirgus. § Valguskiirus võib baktereid surmata, eriti sinise ja violetse spektri osa. § Paljud bakterid, mis on levinud õhus omavad kaitseks pigmenti - pigment adsorbeerib kiirguse. Kiirguse baktereid kahjustava toime mehhanismid § Adsorbeerunud valgus (peamiselt tsütokroomides) põhjustab liigse energia vabanemise tõttu molekulaarse hapniku tekke - tegemist on väga tugeva oksüdeerijaga, mis põhjustab kahjustusi
Reaalolekus viibival kvandil on toime olemas ja see toime on ajaliselt piiramata. Seetõttu on reaalkvant katseliselt vaadeldav. Näiteks reaalfootonid neelduvad ja kiirguvad, mis kajastub valgus- ja soojus- aistingutes. Virtuaalolekus kvandil on toime olemas, kuid see toime on ajaliselt piiratud (kehtib määramatuse seos). Seetõttu virtuaalkvant katseliselt vaadeldav ei ole. Näiteks virtuaalfootonid vahendavad elektromag- netilist vastastikmõju, kuid nende neeldumine ja kiirgumine ei kajastu valgus- ja soojusaistingutes. Vaakumolekus viibival kvandil toimet ei ole ning kvant pole ka katseliselt vaadeldav. Vaakumosake saab vaid energiat vastu võtta (ja seda piisavalt saades minna reaalolekusse). Loovutada pole tal midagi, sest tema energial juba on vähim võimalik väärtus. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral
dinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem (ingl.k. Global Positioning System, lüh. GPS, eesti vaste: Globaalne Punkti Seire) põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva Maa tehiskaaslase (sidesatelliidi) vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt lähtuvate raadiosignaalide päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Lähtudes elektromag- netlainete levimiskiiruse teadaolevast väärtusest, arvutatakse levimisaegade põhjal vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal- sageduslaine) mööda metalljuhtmeid ühest telefoniaparaadist teiseni. Kaasaegses tele- fonisides edastatakse kõnesid suurte vahemaade taha klaaskiududest koosneva valgus- kaabli abil, milles levib optilisse vahemikku kuuluv elektromagnetlaine. Seda lainet
annaabi.ee 
