TEHNOKERAAMIKA Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast NaCl aatomstruktuur Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses, tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõike keraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidi...
ZrO2-keraamika jt. Mitteoksiidkeraamika Karbiidikeraamika Nitriidikeraamika Boriidikeraamika Silitsiidikeraamika jt. Segakeraamika Oksinitriidikeraamika Oksikarbiidikeraamika jt. 5.1 Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja segakeraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sôltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombineerituiks, s.o
2. TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS Tehnokeraamikat liigitatakse mitmeti, kuid enamasti siiski materjalide keemilise koostise ja kasutusalade järgi Tehniokeraamika jaguneb: · Oksiidikeraamika · Mitteoksiidikeraamika · Segakeraamika. Kasutusalade järgi jaguneb aga: · Konstruktsioonikeraamika · Tööriistakeraamika · Elektrokeraamika 2.1 Oksiidikeraamika Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga tehnokeraamikas kasutatakse kõige rohkem: Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. 2.2 Mitteoksiidikeraamika
docstxt/122606055616522.txt
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulamei...
Surveteim Metallidel määratakse surveteimiga samuti nagu tõmbeteimiga. Plastsus määratakse surveteimiga proovikeha suhtelise lühenemise ja ristlõike pindala suurenemise alusel. Surveteimil muutub proovikeha tünnikujuliseks ja puruneb tasapinnas, mis on surve suunaga 45° nurga all. Surveteimil võetakse aluseks suhteline jäävdeformatsioon nn. suhteline lühenemine, mis leitakse valemiga: =h0-hk/h0 Paindeteim Paljude väikese plastsusega materjalidega (karastatud terased, malmid, elektrokeraamika jt.) pole tõmbe- ja surveteimi otstarbekas rakendada. Sobivaks osutub paindeteim. Paindeteimi tehakse tavaliselt lihtsa e. puhta paindeskeemi järgi. Proovikeha on paigutatud kahele toele ja seda koormatakse kontsentreeritud jõuga F. Käsutatakse prismaatilise või silindrilise ristlõikega vardakujulisi proovikehi. Proovikehade kuju ja mõõtmed on standardiseeritud. Paindejõudu suurendatakse sujuvalt (kiirusega 1000 kuni 1500 N/cm 2 minutis) seni, kuni
ei vaja viimistlust odavad lihtsalt töödeldavad enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused Halvad omadused: Väike kuumuspüsivus ja madal tugevus Pole kraapimiskindlad Vananedes kaotavad oma omadused Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasilsaadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika üldised eelised: ●Suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) ●Korrosioonikindlus ●Suur kõvadus ja kulumiskindlus ●Väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: ●Väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) ●Suur haprus ●Omaduste suur hajuvus ●Halb töödeldavus ●Kõrge hind Komposiitmaterjal ehk komposiit on kahest või enamast faasist koosnev liitmaterjal(armatuur ja maatriks). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning
See on põhjus,miks klaasidetaile konstrueeritakse nii, et nad ei töötaks tõmbeolukorras.Karastatud klaas ei lõhene vaid puruneb väikesteks kildudeks, tänu isolaatori kavalale konstruktsioonile ei kaota isolaator sel juhul oma mehaanilist tugevust ja see võimaldab kergesti leida vigaseid isolaatoreid. 2.6 Keraamika ja muud Keraamilisteks nimetatakse materjale, mida saadakse eelnevalt tooteks vormitud mineraalsete pulbrite paagutamisel. Tehnokeraamika rühma kuuluva elektrokeraamika valmistamise toormaterjalideks on savi, kvarts,kips ,kriit jms. Peale savide kasutatakse raadiotehnilise keraamika valmistamisel baariumi-, titaani-, jt oksiide.Need parandavad materjali eletrilisi ja mehaanilisi omadusi. Elektrotehnikas kasutatakse keraamikat: madal- ja kõrgepingeisolaatorites, elektro-,raadio-,ja mõõtetehnikas jms. Kokkuvõte Tänu arenenud tehnoloogiale on tänapäeval väga laialdased võimalused erinevate
on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente. Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika jaguneb: (piesotakistid,ülikondensaatorid ja muud elektroonikaelemendid) Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid
Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika. Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele (elektri- ja soojusjuhtivus). Tehnokeraamika üldised eelised: suur kuumus- ja
• korrosioonikindlus, • suur kõvadus ja kulumiskindlus, • väike tihedus, Tehnokeraamika puudusteks on: • väike painde- ja tõmbetugevus, • suur haprus, • omaduste suur hajuvus, • halb töödeldavus, • kõrge hind. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, töö- riista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamika on vähese tugevusega ning suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus on väike, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt painde- või survetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200-3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. 24 23. Komposiitmaterjal Komposiitmaterjalideks (KM) nimetatakse kahest või enamast osast – faasist –
· MgO-keraamika · Poorne keraamika · ZrO2-keraamika jt. · "Sitke" keraamika Mitteoksiidkeraamika · Biokeraamika · Karbiidikeraamika Tööriistakeraamika · Nitriidikeraamika · Ülikõva keraamika · Boriidikeraamika · Lõikekeraamika · Silitsiidikeraamika jt. · Kermised Segakeraamika Elektrokeraamika · Oksinitriidikeraamika · Dielektrikud · Oksikarbiidikeraamika jt. · Pooljuhid · Ülijuhid · Raadiotehniline keraamika Pulbermetallurgia Referaadi sisu: 1. Keevitamise ülesanne, otstarve 2.Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub 3.Kasutatavad moodused ja seadmed 4.Valitud teema lühike tutvustus: - kasutatavad seadmed - materjalide, keevitusvoolu, gaasi jne.
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
· suur haprus, · omaduste suur hajuvus, · halb töödeldavus, · kõrge hind. 37) Tehnokeeraamika liigitus. Kasutamine. Tehnokeraamika liigitus Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: oksiid-, mitteoksiid- ja sega- keraamika; kasutusala järgi: konstruktsiooni-, tööriista- ja elektrokeraamika. Tehnokeraamilised materjalid koosnevad põhiliselt rasksulavaist ühendeist (oksiidid, karbiidid, nitriidid jne), mille sulamistemperatuur on üle 1500 °C. Rasksulavate ühendite omadused sltuvad kristallide omadustest ja nendevahelistest sidemetest. Monokristallide omadused sõltuvad omakorda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja kristallivõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisaldavaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombi-
Nende seas on häid Tööriistakeraamika elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka peaaegu ideaalseid dielektrikuid. · Ülikõva keraamika Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks · Lõikekeraamika omadusteks on: · Kermised - suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise Elektrokeraamika koostise stabiilsus), · Dielektrikud - korrosioonikindlus, · Pooljuhid - suur kõvadus ja kulumiskindlus, · Ülijuhid - väike tihedus, · Raadiotehniline keraamika Tehnokeraamika puudusteks on: - väike painde- ja tõmbetugevus, - suur haprus, - 43 -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
