Näited konvektsioonist. Konvektsiooni tekketingimus. Konvektsioon – soojuse edasikandumine vedelikes ja gaasides ainehulkade liikumise vahendusel. Kui ainehulga temperatuur suureneb, siis soojuspaisumise tõttu ta tihedus väheneb ja üleslükkejõu tõttu liigub see ainehulk ülespoole, viies soojuse endaga kaasa. Tema asemele tulevad mujalt külmemad ainehulgad. Konvektsiooni tekkimise oluline eeltingimus on gravitatsioon, selle puudumisel ei saaks vedelikus või gaasis tekkida üleslükkejõudu, mis soojemaid ainemasse ülespoole liikuma sunniks. 21. Tuule tekke selgitamine konvektsiooni kaudu. Ka tuuled tekivad õhu konvektsiooni tõttu atmosfääris. Joonis kujutab rannikualadel tekkivat ööpaevase tsükliga tuult - briisi ehk vinu. Kui päike soojendab päeval maapinda ja vett, siis maapind soojeneb oma väikese erisoojuse tõttu veest kiiremini. Maapinna kohal olev õhk soojeneb samuti ja
Näited konvektsioonist. Konvektsiooni tekketingimus. Konvektsioon – soojuse edasikandumine vedelikes ja gaasides ainehulkade liikumise vahendusel. Kui ainehulga temperatuur suureneb, siis soojuspaisumise tõttu ta tihedus väheneb ja üleslükkejõu tõttu liigub see ainehulk ülespoole, viies soojuse endaga kaasa. Tema asemele tulevad mujalt külmemad ainehulgad. Konvektsiooni tekkimise oluline eeltingimus on gravitatsioon, selle puudumisel ei saaks vedelikus või gaasis tekkida üleslükkejõudu, mis soojemaid ainemasse ülespoole liikuma sunniks. 21. Tuule tekke selgitamine konvektsiooni kaudu. Ka tuuled tekivad õhu konvektsiooni tõttu atmosfääris. Joonis kujutab rannikualadel tekkivat ööpaevase tsükliga tuult - briisi ehk vinu. Kui päike soojendab päeval maapinda ja vett, siis maapind soojeneb oma väikese erisoojuse tõttu veest kiiremini. Maapinna kohal olev õhk soojeneb samuti ja
kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon. Vastavalt kõneldakse ka siinus- ja koosinus võnkumisest Hüdro ja aerodünaamika alused Rõhk näitab pindalaühiku kohta mõjuvat jõudu p= F / S p= rõhk (1 Pa) F= jõud (1 N) S= põhjapindala (1 m2) Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühe ruumalaühiku aine mass ⲣ= m / V ⲣ= tihedus ( 1 kg / m3) m= mass (1 kg) V= ruumala (1 m3) Archimedese seadus väidab, et Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi maasiga 𝐹𝐴 = ρ𝑣𝑒𝑑𝑒𝑙𝑖𝑘𝑉𝑔 FA= Archimedese jõud (1 N) ρ= vedeliku tihedus (1 kg / m3) V= ruumala (1 m3) g= gravitatsioonijõud (g= 9,81 m/s2) Archimedese ehk üleslükkejõud on jõud, mis mõjub raskusjõule vastupidises suunas Ujumise (uppumise) tingimused FA = Fr heljub (ei liigu üles ega alla) FA > Fr tõuseb üles FA < Fr vajub alla
Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa,
Ristlõikepindala. Suurimad juhtivused: puhas hõbe, kuld(hea, sest ei oksüdeeru) ja plaatina. Juhi eritakistus Sõltub aine ehitusest ja temperatuurist. ρ= ρ0 ( 1+αT ) ,ρ-eritakistus ρ0 temperatuuuril T [1Ω*m], -eritakistus temp T=0ᵒC , α- võrdetegur. Elektrivool pooljuhtides Materjalid, mis tavaolukorras elektrit ei juhi, kuid soojenedes ja aatomitele energiat juurde andes juhivad. Elektrivoolu kandjateks pooljuhis on elektronid ja augud. Doonorlisandid- annavad hea meelega elektrone ära, akseptorlisandid- võtavad elektrine juurde. Doonor+akseptor = pn-siire. Pn-siirde tagajärjel tekib AUKJUHTIVUS. Elektrivool vesilahustes −¿ +¿ Cl¿ Vesi, kuhu on lisatud elektolüüdid. Kõige tuntum . Kui elektron Na¿
3.2. NJUUTONI- JA MITTENJUUTONIVEDELIKUD Njuutonivedelikeks nimetatakse homogeenseid gaase ja vedelikke, mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele. Mittenjuutonivedelike viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad Newtoni seadusega. Mittenjuutonivedelikud on sellised vedelikud, mille nihkepinge ja kiiruse gradiendi sõltuvus muutub ajas. Mittenjuutonlike vedelike viskoossus sõltub olekuparameetritest ja voolamise tingimustest. 3.3. VEDELIKUS MÕJUVAD JÕUD Massijõud 𝐹𝑚 = 𝑚 ∙ 𝑎 Pinnajõud 𝐹𝐴 mõjuvad vedeliku pinnale ja on võrdelised mõjupindalaga. Pinnajõud pinnaühiku kohta e pinnajõu intensiivsus mingis vedelikupunktis on ∆𝐹𝐴 kus ∆𝐹𝐴 on pinnale ∆𝐴 mõjuv elementaarjõud. 𝜎 = lim
4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on 0,25 mm/s? 0,25 mm/s? 7
r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II v osakeste ruutkeskmine kiirus k Boltzmanni konstant T absoluutne temperatuur V koguruumala N osakeste arv koguruumalas
Kõik kommentaarid