Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus elektrijuhtmete ja kaablite tootmiseks. Hea töödeldavuse tõttu oli vask ka populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vask plaate kasutatakse ka graafilistes sügavtrükitehnikates. 6 Vase omadused Punakas-kollaka värvusega metall, hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur on 1084 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht
Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päikeseelektrijaamad. Tuumaelektrijaamu Austraalias ei ole, sest leidub piisavalt teisi energiaallikaid. Elektrijaamad paiknevad peamiselt idarannikul. Kõige rohkem kasutatakse elektri tootmiseks sütt, sest seda leidub palju ja on üsna odav energiaallikas. Austraalia elektrihinnad on ühed odavaimad maailmas.
koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask on punakaspruun metall. Puhtal kujul on vask väga pehme. Sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus vask ei muutu, niiskes õhus kattub roheka paatinakihiga. Korrosioonikindel. Kasutusalad Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus (elektrijuhtmed ja- kaablid). Umbes 40% kulub vasesulamite tootmiseks. Valmistatakse torusid ja münte. Hea soojusjuhtivuse pärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamiseks (nt: radiaator). Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamiseks, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Kasutatakse juveelide valmistamiseks, nt lisatakse vaske kullale, et kuld oleks vastupidavam ja
lalatsivabrikud kasutavad kohalikku toorainet ja müüvad valdava osa toodangust sieturule. Argentina on lamba ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas Buenos Aireses ja selle eeslinnades asuvad suured hästi mehaniseeritud eksporttapamajad ning külmhooned. Heal järjel on ka jahu, suhkru, tubaka ja veinitööstus. Alates 1950 aastast on arendatud ka rasketööstust: must metallurgia, värviline metallurgia, laevaehitus,autotööstus, põllumasinatööstus, elektritööstus, elektroonikatööstus jne. Oma rasketööstustoodetega rahuldatakse ¾ riigi vajadusest. Vanad tööstusharud on puidu, tselluloosi, paberi ja ehitusmaterjalitööstus. Põllumajanduses on ülekaalukad suurmajandid: 5,7% maaomanikest valdavad 75% maast. 180mln. Ha suurusest põllumajanduslikust maast on 20% põlde ja 80% karjamaid. Kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi, kuid vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt
Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. (5,6) 3.2 Tööstus Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam
kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 4300 USD, millega jääb riik maailmas vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%. 7. Energiamajandus 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt.
Kolmas oli Itaalia, mis oli kõige nõrgem. Kolooniaprobleem lahendati tänapäeva Liibüa alistamisega. Türgi hoidis samuti Kolmikliidu poole, probleemid Venemaaga. Oli veel poolfeodaalne riik, arengust oli maas, ei suutnud võidelda, nim Euroopa vanameheks. Antant Prmaa soov nõrgestada Saksamaad majanduslikult, kes oli Euroopas esikohal: Saksamaa uuendas koguaeg, ei jäänud puhkama, ehitas majanduse ülesse, osalt ka sellepärast, et Inglismaa ja Prmaa magasid maha, keemia -ja elektritööstus arenes väga kiiresti, suured tööstuskvartalid. Venemaa huvid: Balkani üle kontroll, Türgi käest Dardanellid käest kätte saama. Balkanist huvitus aind Venemaa, teised ei huvitunud. Prantsusmaaga sõlmitud leping tegi Saksamaa vaenlaseks. Jaapan oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest Aasias (saared, väga väikesed piirkonnad Hiinas). USAs oli pikka aega olnud isolatsioonipoliitika, algas aktiivne
Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud).
15-64 aastased: 65,7% (meessoost 78 330 830/naissoost 77 812 339) 65 ja vanemad: 5,8% (meessoost 6 151 305/naissoost 7 699 548) (2008. aasta seisuga.) Energiamajandus 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt.
Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja- Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma
Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse.Metsade arvelt on võetud põllumaad.Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. 11.Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud)
annaabi.ee 
