haldusmentluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega 4)Elektriseadme tootja ja levitaja kohustusele ning turujärelvalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus.
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C.
· pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll
korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge 4 1.3 Elektrivool 5 1.4 Voolutihedus 8 1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1
Sel ajal kui mootor pöörleb vastassuunas ning pidurdub ja muutub generaatoriks toimub talitlus 4. kvadrandis. Suure jõudlusega rakendustes nagu robotid, elektrilised töövahendid, tööpingid, jt, vajavad elektriajamid suletud automaatjuhtimissüsteeme koos sisseehitatud andurite ja regulaatoritega. Sageli on need mitmekontuurilised elektroonsed süsteemid, mis nõuavad kompleksseid juhtalgoritme ja modulatsioonimeetodeid. Käesolev raamat kirjeldab ja võrdleb elektroonikalülituste koostamise erinevaid põhimõtteid ja elektriajamite elektroonikalülitusi, milles kasutatakse kaasaegseid elektronseadiseid ja elektriajamite komponente. Esmalt käsitletakse mootori ja generaatori talitlust tagavaid jõupooljuhtmuundureid ning teisalt vaadeldakse mootori-muunduri juhtimistehnikat. Järgnevalt tulevad vaatluse alla elektrimootorid kui elektriajamite põhikomponendid. Samuti esitatakse kvantitatiivsed sõltuvused mootorite
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
