Elektrimõõteriistad Voolu tüübi järgi jagunevad: ·Alalisvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad Mõõteosutile vasttoimiva mehhanismi järgi jagunevad nad veel: ·mehhaanilise vastumomendiga (nr. 1 8) ·ilma mehhaanilise vastutoimeta (nr. 1 6) Elektrimõõteriistade tüübid Elektromagnetiline mõõtemehhanism
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1 A, tuletatud prantsuse füüsiku André Marie Ampére nimest; 1A=1C/1s). Voolutugevus võib olla erineva suurusega (elektripardlis 0.07 A, elektripliitide küttekehas 9 A, välgus 100 000 A). Voolutugevus, mille väärtus on üle 1000 mA, võib olla inimese jaoks surmav. Voolutugevus, mille väärtus on alla 1 mA, on inimesele ohutu. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga (voolutugevuse mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter). Kuna paljud elektrimõõteriistad on väliselt sarnased, on ampermeetri eristamiseks tema skaalal täht `A'. Iga ampermeetriga saab mõõta voolutugevust ainult kindlas vahemikus, mis on kindlaks määratud selle riista mõõtepiirkonnaga, lubatust suurema vooletugevuse korral võib mõõteriista mähis kuumeneda nii tugevasti, et põleb läbi. Ka ei saa mõõta liiga väikest voolutugevust, kuna mõõteriist ei ole sellise voolutugevuse jaoks piisavalt tundlik, selliseid voolutugevusi
tingimustest, mille tõttu on iga mõõtetulemus mingil määral ebatäpne. Absoluutseks veaks nim mõõdetava suuruse mõõdetud ja tegeliku väärtuse vahet. Suhteline e relatiivne viga on absoluutse vea ja mõõdetava suuruse tegeliku väärtuse suhe protsentides. Mõõteriista täpsust iseloomustab taandatud viga, mille all mõistetakse absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhet väljendatuna protsentides. Suurima lubatava taandatud vea alusel jagatakse elektrimõõteriistad nt GOST-i järgi 9 tüpsusklassi. Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28
Reaktiivvool on vältimatult vajalik enamlevinud vahelduvvoolumootorites asünkroonmootorites magnetvälja loomiseks. Niisuguse mootori võimsustegur sõltub oluliselt koormusest ning võib muutuda vahemikus cos = 0,1...0,3 tühijooksul kuni cos = 0,8...0,9 nimikoormusel. Induktiivvoolu vähendamiseks elektriliinides võib niisuguste mootoritega rööbiti ühendada kondensaatorid. Niisugust tegevust nimetatakse võimsusteguri parendamiseks. 19.Elektrimõõteriistad: Elektrimõõteriistade üldiseloomustus.Tööpõhimõte, konstruktsioon. Skaalad, märgid skaalal. Elektrimõõteriistaks nimetatakse seadet, mille ülesandeks on mingi suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Elektrimõõteriistad on tehnilised vahendid, millega teostatakse elektrimõõtmisi. Iga elektrimõõteriistaga võib otseselt mõõta vaid seda elektrilist suurust, milleks ta on konstrueeritud.
annaabi.ee 
