, pikkus kud el. mag. kiirgus us lained laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks tekkimin vahelduvvoolu elektrogen., aatomite ja liikuvate on e, allikad gen. töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide aatomituumas kiirgavad antenist, elektronkatt pidurdamisel toimuvad elektrijuhtmetest, kosmos, es toimuvad el.mag. protsessid kosmosest sädemed, protsessid väljas ja välgud aatomi sisekatete elektronideg a toimuvate protsesside
pikkus el. mag. lained kiirgus laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks on tekkimine, vahelduvvoolu gen. elektrogen., aatomite ja liikuvate aatomituumas allikad töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide toimuvad kiirgavad antenist, elektronkattes pidurdamisel protsessid elektrijuhtmetest, kosmos, toimuvad el.mag. väljas kosmosest sädemed, välgud protsessid ja aatomi sisekatete elektronidega toimuvate protsesside
4. Bioloogilise toime tagajärjel elektrivool mõjutab või vigastab närvisüsteemi, häiritud on hingamisorganite ja südame töö. Tabel 7.1. Tööstusliku vahelduvvoolu mõju inimese organismile Voolutugevus mA Füsioloogilised nähtused 0,5...1,5 Vool on tajutav 0,9...3,5 Valutunne, sõrme lihaste tõmblemine 5...10 Valu ja krambid kätes 10...15 Krambid, tugev valu kätes, käte iseseisev lahutamine elektrijuhtmetest on võimalik suurte raskustega 20...25 Käte halvatus, käte iseseisev lahutamine võimatu, hingamise raskenemine. Olukord on talutav kuni 5 sekundit. 50...80 Hingamiselundite halvatus. Südamelihaste fibrillatsiooni algus. 90...100 Voolu toimimisel 3 sekundit või kauem tekib südame halvatus. Elektrivoolu ohtlikkuse ja kahjustuse suuruse määravad organismi läbiva voolu tugevus,
kaitselülititest taas sisse. NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343. Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
Kui mõnda aega tagasi oli selgunud, et hapnikumahuti elektrisüsteem peab vastu pidama stardiplatvormil kasutatavale pingele, mis oli kõrgem kui juhtimismoodulis kasutatav, vahetati enamik komponente ümber, kuid termostaat unustati vahetamata. Kui testimise käigus oli vaja mahuti tühjendamiseks hapnik aurustada, pandi kütteelement tööle, termostaat põles läbi, ega lülitanud enam kütet välja. Üle 400 kraadi tõusnud temperatuur sulatas aga teflonkatte, mis mahuti sisu elektrijuhtmetest isoleeris. Nüüd vajati katastroofiks üksnes sädet, mis tekkis segamisel. Rõhk mahutis hakkas kiirelt tõusma, kuid sellest teatama pidanud alarm oli välja lülitatud. Peagi kuulsid astronaudid plahvatust. Juhtpaneelil süttisid punased tuled, üks kahest elektrivarustuse kanalist oli täielikult katkenud ning üks kolmest kütteelemendist rivist väljas. Meeskonna jaoks tähendas see tol hetkel
oksendamine, punetav, kuum ja kuiv nahk. Elektriõnnetused Elektrivool kahjustab otseselt kude- esemega (nt kepi või oksaga). Tuleb sid, tekitab erineva põletusastmega jälgida, et abistaja ei satuks ise ohtu nahakahjustusi ning võib põhjustada ega saaks elektrikahjustust. Kui elekt- südame rütmihäireid või isegi süda- rit ei õnnestu välja lülitada, ei ole vaja meseisakut. Elektrilöögi võib saada kannatanut elektrijuhtmetest lahti re- pinge all olevast juhtmest, katkisest bida, vaid tuleb oodata abi saabumist. kodumasinast või ohutusnõudeid ei- Esmaabiks, kui kannatanu ei vaja rates. Elektrikahjustuse saanud kan- elustamisesmaabi, tuleb ta pöörata natanu võib olla kliinilises surmas või püsivasse küliliasendisse. sokiseisundis, pulss võib olla ebaüht- Pärast kannatanu seisundi hindamist lane, hingamine kiire või takistatud. ja elupäästva esmaabi andmist peab
annaabi.ee 
