magnetjõud ei mõju risti juhtmega, vaid piki suletud ringjooni ümber juhtme kui keskpunkti punkt. Need jooned on magnetvälja jõujooned. Reaalsetes mehhanismides vajaliku võimsusega elektriajamid said võimalikuks alles pärast elektromagnetismi avastamist ja esimeseks elektromagnetiliseks elektriajamiks tuleb pidada Michael Faraday katseseadet, mille ta valmistas 3. septembril 1821 ja milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti (joonis 4). Faraday esimest elektriajamit võib nimetada elektromagnetiliseks segistiks, sest pöörlev varras paneb anumas oleva vedeliku (elavhõbeda) keeriseliselt liikuma. Kuna aga vool kulgeb ka elavhõbedas, tekivad selles vedelmetallis endas samuti liikumapanevad magnetohüdrodünaamilised jõud. Seega sisaldab Faraday katseseade endas ka esimese magnetohüdrodünaamilise ajami tunnuseid. Joonis 1. Katseseade 1831. a. avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse – kui üksteise sisse asetada kaks
3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. * Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const
kontaktori KM4 mähise ahelas ja samuti loob tingimused kiirenduskontaktori KM3 töölerakendumiseks, juhituna mingi käivituse juhtimispõhimõtte järgi. Kui mootor töötas enne pidurdamist pöörlemissuunas, mis on määratud reversseerimiskontaktori KM2 rakendunud olekuga, juhib pidurdamist pidurdusrelee KA1, tööpõhimõte on seejuures samasugune kui ülalkirjeldatud. 1.3.5.Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest. Sageli tuleb elektriajamit juhtida sõltuvalt läbitud teest. Vastav juhtimise tüüpsõlme skeem on toodud joonisel 1.16. Joonis 1.16 Lühisrootoriga asünkroonmootor käitab hammaslattülekande abil mingi töömasina, näiteks pikihöövelpingi töölaua. Töölaua ümberlülitamine töökäigult tagasikäigule toimub ajamimootori reversseerimisega reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 abil sõltuvalt läbitud teest. Läbitud teed kontrollivad lõpplülitid S1 ja S2, milliste
pöörama nende majandus -õkonoomilistele näitajatele , • Tehniline progress laevaehituses ja abiseadmete kasutamises on teinud suuri edusamme abimehhanismide üldise kasuteguri parandamisel . Kasutusele on võetud tänapäeva tasemel uusi materjale, parandatud abiseadmete konstruktsiooni . Kasutusele on võetud abiseadmete automaatjuhtimissüsteemid. Praktiliselt on kadunud aurujõul töötavad ajamid. Põhiliselt kasutatakse hüdraulilist ja elektriajamit. Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised nõuded: Suurt töökindlus erinevates meres õidu -tingimustes (kreen, different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja auto -matiseerimise võimalus. Vedelike peamised füüsikalised omadused:
elektrikaablite paigaldamisel. Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett- tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Masin koosneb baasmasinast, tööseadmest ning põikteisaldamiseks, buldooser pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga. Kettekskavaator: kitsama kaeviku korral freesnurkadega, laiema korral kettkopaline tööseade. Pinnas eemaldatakse lint- või tigutransportööriga. Osadel mudelitel ka hõlmaga. Töökiirus on 200...300 kuni 1000 m/h. Sobivad keti elastsuse tõttu kive sisaldavates pinnastes. Masinatel väike metallimahukus, kuid madal kasutegur. Drenaazi rajamismasinad: muttadrad ja drenaaziadrad. Drenaaziadrad jagunevad tööorgani
Kui arvestada, et Pn = Pk , n siis lülituste arv tunnis vahelduval tööl (S3) on avaldatav kujul ( Pn n - P ) 3600 Z= = 463,0 . A - P - Pn n (1 - ) t k Ülesandes kirjeldatud elektriajamit võib sisse-välja lülitada kuni 463 korda tunnis. 6.10. Hoorattaga ajami arvutus Ülesanne 6.17 Leida asünkroonmootoriga ajamile vajalik hooratta inertsimoment. Hetkeline koormus 260 kW on vaja ületada 0,5 sekundi jooksul. Mootori maksimaalne pöörlemissagedus nmax -1 -1 = 24,6 s ja minimaalne nmin = 20 s . Mehhanismi taandatud inertsimoment J1 =
käitab üks elektrimootor. Individuaalajamis on töömasin ja mootor seotud mõlema ehituse muutmise teel. Lihtindividuaalajam on selline ajam,kus elektrimoori ja töömasina vahel säilivad mehaanilised ülekanded (paindvõll, hammasrattad, sidur jne.). Eriindividuaalajam on selline ajam, kus ülekanded puuduvad täielikult ja mootori üksikud osad (rootor, võll) kuuluvad töömasina hulka. Mitmemootoriliseks nimetatakse sellist elektriajamit, kus töömasina üksikuid lülisid või tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. Mitmemootoriline lihtajam on selline, kus keeruka töömasina eri sõlmedel on omaette elektrimootorid, mis paigaldatakse tööorganitest eraldi või on nendega mehaaniliselt sobitatud ilma ehitust muutmata. Mitmemootoriline individuaalajam on selline, kus elektrimootorid on ühendatud vahetult täiturmehhanismidega. Kadunud on mehaanilised ülekanded, muudetud on töömasina ehitust
suurt tähelepanu pöörama nende majandus -õkonoomilistele näitajatele , Tehniline progress laevaehituses ja abiseadmete kasutamises on teinud suuri edusamme abimehhanismide üldise kasuteguri parandamisel . Kasutusele on võetud tänapäeva tasemel uusi materjale, parandatud abiseadmete konstruktsiooni . Kasutusele on võetud abiseadmete automaatjuhtimissüsteemid. Praktiliselt on kadunud aurujõul töötavad ajamid. Põhiliselt kasutatakse hüdraulilist ja elektriajamit. Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised tingimused: - suurt töökindlus erinevates meresõidutingimustes (kreen, different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja automatiseerimise võimalus. Hüdrauliste mehhanismide mõiste ,otstarve ja liigitus.
U2 > , cos min kus k = 1,1 varutegur, kU alaldi pingetegur (võetakse alaldi tunnussuuruste tabelist), U0 alaldi tühijooksupinge (pinge lõpmatult suure koormustakistuse korral) ja min = 0,1...0,2 türistori minimaalne juhtimisnurk. Mittetüüritavates alaldites U2 > k kU Ud. Kokkuvõtteks. Juhul kui elektriajamit toidetakse tööstusvõrgust, on võimalik ühendada koormus kahel viisil: läbi trafo või läbi voolu piirava reaktori. Trafod tagavad muunduri galvaanilise eraldatuse toitevõrgust ning muudavad pingeid ja voolusid. Drosselid piiravad lühisvoolusid pooljuhtseadistes. Trafo kasutamine suurendab aga elektriajami massi ja mõõtmeid ning vähendab kasutegurit. Teisest küljest vähendavad induktiivelemendid liinivoolusid ning lihtsustavad kaitsenõudeid lühise korral
kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse asünkroonmootori juhtimisest sagedusmuunduriga ning sagedusmuunduri tööpõhimõttest ja funktsioonidest. Seitsmendas peatükis vaadeldakse sujuvkäivitiga elektriajamit kui täiturmehhanismi, kaheksandas peatükis sammmootoriga elektriajameid. Kõige lõpus on ära toodud tähtsamad mõisted ja nende selgitused. Kõik peatükid on lisaks teoreetilisele osale lisatud ka näited nende rakendamisest praktilistes rakendustes ning toodud mõningad näidisülesanded. Intensiivkursuse raames kindlustatakse teoreetiline pool praktiliste ülesannetega laboris. Soovitav on kogu materjal enne kursust
kaevamiseks ning põikteisaldamiseks, buldooser - pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Pikivõtuekskavaatorite eripäraks on täituri (rootor või kopakett) ja masina enda liikumissuuna ühtimine. Põikvõtuekskavaatori täitur liigub masina liikumissuuna risttasandil. Masinad, mille täitur pöörab kaevamisel, kuuluvad radiaalekskavaatorite hulka. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga (diisel-elektriline või diiselhüdrauliline). Pidevtoimeekskavaatoritel on enamlevinud roomikkäitur, kuid kõige väiksemaid masinaid ehitatakse ka rataskäituriga. Rööbastel liiguvad sagedamini karjäärides töötavad põikvõtu kettekskavaatorid. Pikivõtuekskavaatoreid nimetatakse kraavuriteks, sest nad kaevavad täisnurkse ristlõikega kaevikuid. Viimaste laius võrdub kopa e. kaabi laiusega, sügavust aga saab
annaabi.ee 
