sulamata. Seda põhjustab vale keevitusreziim: liiga nõrk keevitusvool ja elektroodi liiga aeglane Joon. 46 Pealesulatis edasiliikumine. Defekti kõrvaldamiseks tuleb pealesulatis tugevama vooluga üle keevitada. 25 Märksõnad Aluseline kate 13; 14; Defektid keevisõmbluses 24; Elekterkeevitus 5; Elektrood 7; 8; 13; 14; 22; 24; 25; Elektroodi asend 10 Elektroodihoidja 7; 8; Elektroodkeevitus 7; 8; 12; Etteandemehhanism 16; 20; Etteanderull 18; 20; Fikseerimisvahendid 23; Fikseerivad näpitsad 23; Happeline kate 13; Isetumenev valgusfilter 5, Kaarleek 7; 8; 10; 13, 15; 16, 18; 19; Kaitsegaas 15; 16; 17; 18; Kaitsegaasis keevitamine 13; Keevisliide 6; 19; Keevisvann 7; 8; 14; 16; Keevisõmblus 8; 15; 16; 19; 24; 25;
2.17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega kokku. 2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1. MIG-MAG keevitusseade koosneb vooluallikast, keevitustraadi etteandemehhanismist, maanduskaablist koos klemmiga, keevituspõletist,
11 10 Joonis 1.2. MAG-seadme põhiosad: 1kaitsegaasi balloon koos reduktori ja gaasikulu mõõturi- rotameetriga; 2 traadi etteandemehhanism; 3 traadi pool; 4 etteanderullid; 5 keevitustraat; 6 peavoolik; 7 keevituspüstol; 8 kaitsegaasi juga; 9 kaitsegaasi pilv; 10 traadi siirdumine keevi tusvanni; 11 voolukontakti kaugus. 1.2. MIG/MAG-keevituse liigitamine ja kasutatavad lühendid Elekterkeevitus sulava elektroodiga kaitsegaasis e kaitsegaasis kaarkeevitus kannab üldnimetust kaitsegaasmetallkaarkeevitus (gas shielded metal-arc welding, gas metal-arc welding). Kaarkeevitus kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi omaduste järgi kahte gruppi. Keevita- mist aktiivkaitsegaasis (nt CO2 või gaasisegudes CO2 + Ar jm) nimetatakse aktiivgaaskaarkeevituseks või kaarkeevituseks aktiivgaasis (metal-arc active gas welding, MAG-welding, gas metal arc welding, GMAW)
Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’
Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt osakaalu saavutama. Kaarkeevituse 1810. aastal lõi H. Davy stabiilse elektrilise kaare kahe terminali vahel, see on tänapäeval tuntud kaarkeevituse aluseks. Maailma esimesel elektrinäitusel 1881. aastal Pariisis esitles venelane N. Bernados kaarkeevituse meetodit, kus loodi kaar süsinikelektroodi ja tooriku vahele. Täiteaine (varras või traat) söödeti kaarde v keevisvanni. Süsinikelektroodiga kaarkeevituse populaarsus suurenes 19. sajandi lõpus ja 20.
tuletööde teostamisel”, kus on ka nõuded lubatavate tagasijuhtmete kohta (detaili keevitusvooluallikaga ühendav juhe). 20. Pärast töö lõpetamist lülitada välja keevitusagregaat ja korrastada töökoht. Kasutatud kirjandus Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. “Valgus”, Tallinn 1991 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_4.html http://web.zone.ee/metallityy/keevitus.html elvag.edu.ee/vanawww/oppematerjalid/Keevitamine.doc Elekterkeevitus; Rajasaar G , Sepp E. “Valgus”, Tallinn 1982
Ühendused on tugevad, tööprotsess kiire, mehhaniseeritav ja automatiseeritav, alandab metalli- ja tööjõukulu. Levinumad keevisühendused (-õmblused) on: - põkkliide, - vastak-põkkliide, - ristliide ja - nurkliide Poltühendus:Vundament,Lafett, Seib Talade ja kere väliskesta eri osad ühendatakse keevitamise teel. Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus
on reeglina tugevam kui põhimetall. Gaaskeevitus (gas welding). Metalli temperatuur tõstetakse sulamistemperatuurini atsetüleeni leegi survehapnikuga aktiveerimisel. · Keevismetallina (täitemetallina) kasutatakse keevitustraati, mille koostis sobib põhimetalliga. · Gaasikeevituse õmblus on kvaliteetne, kuid gaasiballoonid ja lahtine leek keevitusel on suurendatud ohu allikas. · Gaasikeevitust kasutatakse kergelt sulavate metallidega tarindite valmistamisel Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. · Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. · Alalisvoolu saadakse keevitusalaldist e umformerist (welding converter). · Keevitusalasse manustatakse metalli elektroodist lisaks. Sulavelektrood on kaetud räbusti
annaabi.ee 
