Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal. Pildid mis võivad tähendada kõike või mitte midagi.
Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid
5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater - peamiselt komöödiad Homeros ,,Ilias ja Odüsseia" Teadused matemaatika, meditsiin, ajalugu. Teadlased Pythagoros, Hippokrates, Herodotos Filosoofid Sokrates, Platon, Aristoteles.
a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased tundsid huvi pigem eraelu kui ühiskonna ja poliitika vastu. b) luulet Klassikalise perioodi ajal oli luule aineks elufilosoofia ja moraaliküsimused, hellenismiajastul pöörati aga tähelepanu pigem elegantsele stiilile. Klassikalise perioodi ajal oli luule eesmärk arutleda ühiskonna probleemide üle, hellenismiajastul aga valitsejatele meelelahutust pakkuda. Klassikalise perioodi ajal anti luules edasi luuletaja mõtteid ja tõekspidamisi, hellenismiajastul aga otsiti ainet mütoloogiast, ülistati valitseja perekonda või karjuse armastusest maalilise looduse rüpes. 11. Homeros ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" autor, pime laulik.
Kuidas saavutada õnn ja hingerahu ?(Epikuros-väitisd ,et inimest ei oota pärast surma midagi.Stoitsistlik-tark lepib saatusega ja vabaneb himudest.b)teaduses-Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks,Eukleides-tegi matemaatika kohta raamatu,geomeetria põhialused,Archimedes-kruvi.Astronoomid uskusid ,et maa on kerakujuline,maa ligikaudne ümbermõõt.Ptolemaios-maailmakaart.c)Kirjanduses-Silmapaistvaks zanriks luule,poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile.Luule eesmärk meelelahutus.Teatris eelistati komöödiad ,mis seotud argieluteemadega.d)Religioonis- Mõjutused teiste maade religioonist(nt Egiptus),hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid,kõige austatumaks Egiptuse Isis,taevakehade järgi ennustamine sai popiks, horoskoobid.22.Hellenismiaja iseärasuses skulptuuris ja arhkitektuuris, võrdlus klassikalise perioodi omaga..Sarnane oli alasti keha,mõlemal ajastul olid tööd anatoomiliselt head
· Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele (peen, maitsekas; väliselt lihvitud) stiilile ja eruditsioonile (paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine) · Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle · Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda
Ru tm ja korrapa ra SGABELLO nikerdatud seljatoe ja sileda istmega renessanss puittool. Kolme- vo i neljajalgne vo i nikerdatud esi-ja tagapaneelidega. Levinud eriti 16.saj.Itaalias. Tu up sa ilis Euroopa provintsides kaua DANTE TOOL Itaalias kasutusel olnud klapptool, millel ka etugedeks sujuvalt u leminevad x-kujulised jalad. Istmeosa on harilikult nahast vo i riidest PANCHETTO lihtne itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool, vormilt veidi sarnane elegantsele sgabellole RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm)
1. Egiptus , kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2. Seleukiidide riik(valitsenud Seleukiidide dünastia järgi) 3. Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Hellenistlikud linnad Aleksandria;Antiookia; ;Pergamon; linnade arhitektuur ,elulaad muutus kreekapäraseks; Linnade valitsemine: tegutses linnanõukogud; Kultuur hellenistlikes riikides Uhked ehitised Hellenistlik kirjandus Silmapasitvaimaks tõusis luule pöörati tähelepanu hoopis elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Teater; tunti pigem huvi eraelu üle kui poliitika Filosoofia Epikuros;Stoitistlik koolkond Teaduse areng Teaduse hiilgeaeg; teaduskeskuseks sai Aleksandria; matemaatik eukleides; Archimedes(kruvi, mida kasutati veetõstukina);astronoomia(maa on kerakujuline) ,Ptolemaios(matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom) põhjendas et universumi keskpunktiks on maa.
-linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu
Töö kirjastati esimest korda Firenzes 1645 ja 1646 aastal, kus atlas anti välja itaalia keeles. Kuue osaline töö hõlmates navigatsiooni, laevaehitust ja astronoomiat on välja antud kahes köites ja sisaldab 130 kaarti. Erinevalt teistele ta eakaaslastele on kõik Dudley kaardid ta enda omad st. ta kaardid pole tehtud teiste kaardistajate tööde järgi. Dudley kaartidel on silmapilkselt äratuntav stiil. Eriline barokkstiil Dudley kaartidel on osaliselt omane Antonio Francesco Lucini elegantsele graveeringule. Hiljem kaardistajad otsustasid mitte jäljendada Dudley stiili ja seega on see jäänud püsima ainulaadsena kartograafia annaalides. Antonio 5 Francesco Lucini, kes kulutas 12 aastat ja kasutas 5000 naela vaske, et toota plaate, graveeris erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dell %27Arcano_del_Mare] (10.10.2009)
tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile. · Luule pakkus valitsejale meelelahutust. · Ainest otsiti mütoloogiast. · Teater eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele. · Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse.
ja kuuluvad ,,mädanemise filosoofia" juurde. Filmi esilinastus toimus 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton mõistis kohe, missuhust tohutut andekust Dalí ja Buñuel olid üles näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. (Weyers, 2006) ,,"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin" -Salvador Dalí 4.2. Kohtumine Galaga 1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe Camille Goesmans'i vahendusel, kes lubas teda suvel Cadaquésis külastada. Kui Eluard koos oma abikaasa Gala ja nende tütre Cécile'iga Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí hüsteeria muutus nii tugevaks, et see hakkas tema sõpradele muret tekitama ja nad palusid Galal tema eest
Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3. Religioon hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid. Kõige armastatumaks jumalaks tõusis Isis. Hakkasid levima müsteeriumid(salajased usutalitused, millega taheti kindlustada hingesurematust) VANA-ROOMA Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia.
Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled,kõrgeks kasvanud seened - kõik oli antud mingis hääbumisseisundis. . Mööbel. Kuigi juugendmööbel oli piirkondlikult üsna suurte erinevustega, jäi stiili ühendavaks asjaoluks tähelepanu pööramine detailidele ning materjaliga mängimine. Mööblinäidete seas on kas ainult elegantsele kurvjale joonele üles ehitatud esemeid või siis sellele lisaks rikkalikku ornamentaalset kaunistust ning erinevaid materjale demonstreerivaid näidiseid. Juugendi konstruktiivse poole esindajate mööblinäidised paistavad silma selge, konstruktiivsust rõhutava ülesehitusega. Lakitud või värvitud pinnad ning kergus ja õhulisus on siinjuures ühendavaks jooneks. Mööbli polstrikateteks olid trükimustriline puuvillane ja kretong, mustriline samet nig šabloontrükis linane
-linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu
või -korv. Sõnavõttude lõppemise järel lõigatakse läbi lint. Seda palutakse tegema esimene aukülaline, näiteks valdkonna minister, välisfirma esindaja, tuntud ja auväärne daam või härra, kelle teened on firmas teda- tuntud. Eespool nimetatud isikutega tuleb võimalikult varakult kokku leppida. Käärid lindi läbilõikamiseks tuleb enne tseremooniat asetada väikesele hõbekandikule, elegantsele siid- või sametpadjakesele, mida hoiab mõni firmas töötav noor daam või noorhärra. Tellija kõrval, kes linti hoiab, võtab avamisele palutud aukülaline valmis pandud aluselt käärid ja lõikab lindi läbi. Piduliku sündmuse mälestuseks võetakse enne lindi langetamist selle mõlemast otsast tükike. Avatavasse hoonesse sisenevad ainult kutsutud külalised, kellele pärast ekskursiooni hoones korraldatakse püstijalavastuvõtt kergete jookide ja suupistetega
Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Hellenistlik kirjandus Silmapaistvaimaks žanriks hellenismiajal tõusis luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda. Kreeklased armastasid endiselt teatrit. Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades, samuti loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu. Kuid rahva maitse oli muutunud