Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine.
kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusjõud keha ristlõike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise pikenemisega ~λl/l0 =E(λl/l0) Võrdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks Jäikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud Ringliikumine Üks radiaan lõikab ringjoonest välja raadiusega võrdse kaarepikkuse α=l/r 360°=2πr 360°=2π≈6,28 Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatud pöördenurgaga ω=α/t (rad/s) Ühtlane ringliikumine Ühtlase ringliikumise korral keha trajektoor on ringjoon ja kiiruse moodul on muutumatu Ühtlasel ringliikumisel esineb kiirendus, mis on tingitud kiirusvektori suuna muutumisest
Olgu tegemist varda elastse deformatsiooniga.varda algpikkus on 1 ja tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse suhteline muut l/l=. Kokkuleppimiselt tõmbe puhul >0, l/l>0 Surve puhul <0, l/l<0vardas,tekkinud pinna Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud kehas,näiteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist jõudu ühikulise ristlõike pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E=/=fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa. Samaaegselt suhtelise pikenemisega või suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise muut on avadatav järgmiselt '=d/d Suhteline pikideformatsioon ja suhteline ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud
Nii on ehituspraktikas oma kõlbulikkust tõestanud ka savid, mille sidusus on 25 g/cm2 . Survetugevus Kuivanud saviehituse detailide survetugevus on enamasti vahemikus 0,5 5,0 N/mm2 (5 50 kg/cm2 ). See on otseses seoses materjali savi (saue) liigi ja sisaldusega. Tugevust mõjutab aga ka mineraalse teramaterjali (täitematerjali) suurus ja jaotumine; samuti valmistamisviis ja materjali kokkupressimise tugevus. Elastsusmoodul Savide elastsusmooduliks on mõõdetud 6000 7000 N/mm2 . Tulepüsivus Saksa ehitusnormides (DIN 4102, DIN 18951) loetakse savi mittepõlevaks materjaliks, kui selle mahukaal ei ole taimsete lisandite tõttu alla 1700 kg/m3 . Kergsavikonstruktsioonid ei ole selle põhjal mittepõlevad materjalid. Tuleõnnetuse puhul tuleb arvestada võimalike kustutusvee poolt tekitavate kahjustustega. Radioaktiivsus Põletamata savides ei ole leitud, võrreldes teiste materjalidega, kõrgemat radioaktiivsuse taset.
Olgu tegemist varda elastse deformatsiooniga.varda algpikkus on 1 ja tõmbedeformatsioon l.Varda pikkuse suhteline muut l/l= . Kokkuleppimiselt tõmbe puhul >0, l/l>0 Surve puhul vardas,tekkinud pinna Normaalpingeks nimetatakse deformeerunud kehas,näiteks vardas,tekkinud pinna normaali suunalist jõudu ühikulise ristlõike pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses ühtlaselt. Normaalpinge =f/S Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / =fl/Sl Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge järgi paskal,Pa. Samaaegselt suhtelise pikenemisega või suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise muut on avadatav järgmiselt '=d/d
Kiirus Maa pinnal pindala kohta.Kui varda materjali omadused on kogu ruumala ulatuses T=-U konstantsed,jaotub ka pinge varda ulatuses ühtlaselt. mV²/2=mgh Normaalpinge =f/S V=2gh Elastsusmooduliks ehk Youngi mooduliks V-keha kiirus Maa pinnal langemise hetkel nimetatakse normaalpinget,mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. h-langemise kõrgus E=/=fl/Sl g-raskuskiirendus Elastsusmooduli ühikuks on normaalpinge 2.Energia jäävuse seadus väidab, et järgi paskal,Pa. energia ei teki ega kao, ta võib vaid
Ka paindele purunemisel on kaks juhtu, sõltuvalt tugede asukohast: 1. Purunemine toimub sidumata vuugis. 2. Purunemine toimub seotud vuugis. 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused. Müüritise pingete ja deformatsioonide seos on mittelineaarne, kuna müritis ei ole elastne keha. Koormamisel toimub müüritise deformatsioon peamiselt mördi deformeerumise arvel. Peale elastsete deformatsioonide tekivad ka plastsed deformatsioonid. Üldiselt võib müüritise elastsusmooduliks võtta E m = 650 fk silikaattellise ja autoklaavsete mullbetoonkivide puhul ning teiste müürikivide (savitellis, betoon- ja kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine.
E= (4.9) mv Kuna E ei väljenda pinnase puhul vastupanu elastsele deformatsioonile, vaid nii plastsele kui ka elastsele, siis nimetatakse teda mitte elastsusmooduliks vaid deformatsioonimooduliks. Juhul kui on vaja eristada deformatsioonimoodulit elastsusmoodulist, tähistatakse esimest E0- ga. Pinnas võib käituda ka elastse materjalina. Korduval koormamisel muutub jääva deformatsiooni osa iga tsükliga järjest väiksemaks ja lõpuks taastub koormise vähenemisel kogu deformatsioon (joon 4.4). e p la s tn e e la s tn e k ordu v
annaabi.ee 
