vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes ebasoodsaks ja elanikkkond vähenes. Majanduse plussid: manufaktuuride tekkimine, riigisissetulekute kasvamine. Eesti jõukus tuli pealmiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Rootsi ajal olid omad plussid ja miinused, kuid mina arvan, et Rootsi aeg ei olnudki eriti hea. Levis küll haridus ja lugemisoskus, kuid seda ei anna võrrelda seda pärisorjuse, mõisakoormiste ja Eesti linnade allakäiguga.
Side loodusega on kadumas Ühiskonnas, kus me praegusel ajal elame, on üheks väga laiaks probleemiks ülerahvastus ja sellest tulenev toiduressursside vähesus või võib ka öelda, vale jaotus. Maailma elanikkkond kasvab aastaga ligi 100 miljoni inimese võrra, kuid kuna läänemaailmas pühenduvad inimesed pigem karjäärile, kui perekonnale, siis toimub rahvastiku juurdekasv peamiselt agraarmaades. Probleem on lai, kuid peamine on see, et arengumaades sündivad lapsed surevad sageli lapseeas, kuna neil pole piisavalt süüa. Meie ühiskond on tinginud selle, et läänemaailmas on inimesed sageli ülekaalulised, sest toitu on
kütused,toiduained · Partnerid: Singapur 13.2%, Hiina 11.5%, Jaapan 8.8%, Malaisia 8.6%, USA 6.4%, Tai 5.8%, Saudi Araabia 4.5%, Lõuna-Korea 4.3%, Austraalia 4% (2007) Vietnam · SKT: $297.4 Biljonit (2007) · SKT Kasv: 8.5% (2007) · SKT inimese kohta: $3,503 (2007) · SKT Sektorite kaupa: Põllumajandus: 20.1%, tööstus: 41.8%, teenindus: 38.1% (2006) · Inflatsioon: 20.3% (2008) · Vaesus: 14.8% (2007) · Tööjõuline elanikkkond: 46.42 miljonit (2007) · Hõive: põllumajandus: 56.8%, tööstus: 37%, teenindus: 6.2% (2005) · Töötus: 5.1% (2007) · Põhilised tööstuse suunad: toit, vürtsid, jalatsid, masinaehitus, kaevandamine, tsement, klaas, rehvid, õli, süsi, teras, paber Vietnam · Eksport: $48.7 biljonit (2007) · Produktid: töötletud õli, laeva osad, riis, kohvi, kumm, tee, vürtsid, jalatsid , pipar · Partnerid: U.S.A 18.8%, Jaapan 13.2%, Hiina 10.3%,
hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid, heloiidid. Ateena: Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000
tulemustele). Kaitse: 1) põhiseadus 2)autoriõiguse seadus 3)patendiseadus 4)kaubamärgiseadus 5)tööstusdisaini kaitse seadus Tööturg ja tööealine elanikkond (aktiivsed, mitteaktiivsed) lk 30 Nb! Heitunu lk 33 Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ajalooliselt on muutunud töö iseloom ja tööturu struktuur. Heitunu on töötu, kes on tööotsimisest loobunud. TÖÖEALINE ELANIKKKOND Majanduslikult aktiivsed, st tööjõud Majanduslikult mitteaktiivsed, st ülalpeetavad Pensioniealised, õpilased, täiskasvanud Töötajad Töötotsijad täiendusõppel, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud (need, kes on kaotanud usu leida tööd)
kesas. Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne- Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu, kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne- Euroopa turul 13. Elamud, külad, talud . KÜLATÜÜBID Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk-järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu-
Loomapidamine - kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, eriti aga veiseid Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Lõuna-Eestis kasvatati arvukamalt aga sigu. Küttimine, kalapüük kütiti peamiselt põtru, metssigu, kopraid, jäneseid, kopraid, kärpe, nugiseid, oravad. Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. b)Elamud, külad, külatüübid, kihelkonnad, maakonnad Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk- järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks
Keele kuuluvust ei ole määratud. Siis elasid siin ka semiidid. Kõrbetega piirnevatel aladel, ja mesopotaamia põhjapoolne osa. Kõik need rahvad võtsid aastatuhande I poolel endale kiilkirja, mille põhjal kujundasid veel enda oma. 3 at keskpaigaks oli kogu mesopotaamia ala kuni vahemereni välja kiilkirjast hõivatud, olid linnriigid, sumerid olid vaid üks osa neist. Linnu on ka arheoloogileslt uuritud aegade vältel, oli u hiljemalt 26-25 saj müüridega kindlustatud, elanikkkond kümned tuhanded, linnad olid rajatud kanalite sõlmpunktidesse,linnade ümbrus viljakas ala ja linnadest eemale jäid äärepeale rohumaad, mida kasutati karjamaadena. Linnades moodustusid kesked ehitised templikompleksid.Üks neist omas ka seda astmiktemplit mida nimetati šikuraadiks.Teatud templite üks kõrguv osa nt Uri.3 dünastia ajast 21 saj eKr. Mõnest linnast on ka leitud kuninga residentse või losse, kõige suurem materjali kogus tuleb templidest.Hierarhiline
annaabi.ee 
