Riskid- Keskkondlik risk; terviserisk; sotsiaalne risk; kultuuririsk; suutmatus aimata riske: riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus Globaaldebattide koolkonnad: "Skeptikud": Majanduse regionaliseerumine Rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus "Hüperglobalistid" Globaliseerumine viib "piirideta maailma" tekkimisele Lokaalne usaldamatus globaalne ajastu ,,Transformatsionalistid" Piiri mõiste ümberdefineerimine Kohanemine uute elamiskontekstidega Vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus- Tarbimine ning keskkonnakahju. Keskkonnaprobleemide globaliseerumine alates II maailmasõja järgse massiivse majanduskasvu aastatest. Hüpertarbimine/ ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud. Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab
Globaalne riskiühiskond – rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus. Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus. Hüperglobalistid – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele, lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) – Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga • Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi
sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus. Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid Ei kehti enam: Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus. 3. ’Globaaldebatid’ Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikus Kaks suhtumist: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele, looduse valitsemine Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab
kultuuririskid. Globaalne riskiühiskond – suutmatus aimata/ennustada riske; riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus. Globaaldebattide koolkonnad: „Skeptikud“ – majanduse regionaliseerumine; rahvysriikide valitsuste rolli tähtsus „Hüperglobalistid“ – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu „Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a -le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist. Jätkusuutlik ühiskond: • Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna
Massikultuuri levik samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid David Held: globaaldebatid Skeptikud majanduse regionaliseerumine, rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid globaliseerumine viib piirideta maailma tekkimisele, lokaalne usaldamatus (globaalne ajastu) Transformatsionalistid piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning
"hüperglobalistid": 26 *globaliseerumine viib "piirideta maailma" tekkimisele (K. Ohmae, 1990, 1995). *valitsustel puudub kontrollivõimalus, kodanikud kaotavad usalduse. Saabub "globaalne ajastu". "transformatsionalistid": *globaliseerumine hajutab piiri tuntud mõistete vahel: "sise-" ja "välis-", "rahvusvaheline" ja "riiklik". Ühiskonnad, institutsioonid ja inimesed peavad kohanema uute elamiskontekstidega. *G on dünaamiline ja avatud protsess, kus toimib vastasmõju ja toimub muutus. G on kahesuunaline protsess, kus vahendatakse kujutlusi, informatsiooni ja mõjusid. G on detsentraliseeriv ja reflektiivne protsess Globaliseerumise mõju igapäevaelule 1. Individualismi kasv, so uus individualism, mis kujuneb laienevate võimaluste kontekstis. 2. Muutub töökäitumine: "amet kogu eluks"- ei kehti enam. Muutub karjääri suund Töö tuleb tagasi koju.
o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“ o Skeptikud: majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus. o Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. o Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. 4) Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine o Jätkusuutlikus: - koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine, passiivne alistumine; - vastandumine loodusele, looduse valitsemine. o Säästva arengu ideaal: rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Harmoonia looduse ja iseenda vahel
annaabi.ee 
