enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või oimusagar eemaldada. H.M-kui ta vahepeal kolis, siis ta ei leidnud uut koduteed enam üles, kuna ei suutnud uusi mälujälgesid talletada
Varjestatud juht Kokkukeerutatud soone- või või Kere juhtmepaar Koaksiaalpaar Ekvipotentsiaalsus Klemmidele ühendatud koaksiaalpaar Kaitsemaandus- (PE-) juht Neutraaljuht Varjestatud koaksiaalpaar
teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele.
7 Mittelahtivõetav elektriline ühendus Häirevaba maandus Kui ühenduse olemasolu on selge, võib punkti ära jätta Lahtivõetav ühendus Kaitsemaandus Ühendus seadme Klemm korpusega Klemmirida Ühendus kerega Pistikühendus Ekvipotentsiaalsus 5 Mitmekontaktiline Kaitsemaandus-(PE)juht pistikühendus Neutraaljuht Kontaktühendus Isolatsioonirike kahe Kaitse- ning neutraal-juht juhtme vahel (PEN-juht) 8 6. PASSIIVOSISED Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Püsitakisti Reguleeritav pool
teadmistest, mis hõlmavad baastendentse, elulugu, iseloomulikke kohastumusi, välismõjusid, minakonseptsiooni. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent; nad on indiviidisiseselt hierarhiliselt organiseeritud; eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp; eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad multideterminatsioon (üks käitumine mitmel eesmärgil), ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi saab saavutada mitmel viisil), ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni). Eesmärgipärase käitumise faasid: soovid, valik potentsiaalsete eesmärkide vahel, tegevuse planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele.
Karl Kleist (1876-1960): Lokalisatsionistlik funktsioonide paiknemise kaart (1934). 4 Karl Lashley (1890-1954): Antilokalisatsionist. Rottide käitumine labürindis seoses erinevate ajukahjustustega. Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine)
Eesmärgid Pervin (2003) iseloomustab eesmärke järgmiselt: 1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2. Eesmärgid on (indiviidisiseselt) hierarhiliselt organiseeritud, kuid see hierarhia ei ole kõigis olukordades ühesugune 3. Eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp 4. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad: 1. multideterminatsioon (sama käitumine võib teenida mitut eesmärki) 2. ekvipotentsiaalsus (sama eesmärgi võib saavutada mitmel moel) 3. ekvifinaalsus (erinevad eesmärgid võivad viia sama käitumiseni) 5. Eesmärkide süsteem muutub arengu käigus komplekssemaks. Tegevused, mis varem on olnud vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, võivad muutuda omaette eesmärgiks. Eesmärgipärane käitumine · Eesmärgipärase käitumise võib jagada sellisteks faasideks (Heckhausen & Gollwitzer, 1987):
Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid, tagasisidet kujundavad ühenduslülid, kus on võimalikud asendused ja kompensatsioonid. Üks funktsionaalne süsteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk võrdvõimalikkus ja töö terviklikkus ei tähenda spetsiifika puudumist. Samas on üksüheseid seoseid teatud ajukeskuste ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid: 1. ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades
toit või autasu) Sarrustamine – mingi kindla käitumisviisi tugevdamine positiivse kinnitusega või sellest võõrutamine negatiivse toimega stiimuli abil. – Esmased sarrustid – Teisesed sarrustid • Eksperimentaalne väljasuretamine; Spontaanne taastumine Negatiivne vastandefekt • Latentne e. peidetud õppimine • Ekvipotentsiaalsus • Ökoloogiline perspektiiv Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused. Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel Praktilised rakendused: • Tsirkuseloomade treenimisel • Psüühikahäirete ravis (nt
Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid, tagasisidet kujundavad ühenduslülid, kus on võimalikud asendused ja kompensatsioonid. Üks funktsionaalne süsteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk võrdvõimalikkus ja töö terviklikkus ei tähenda spetsiifika puudumist. Samas on üksüheseid seoseid teatud ajukeskuste ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel. Närvisüsteemi funktsionaalsed blokid: 1. ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Põhilülid retikulaarformatsioon, hüpotalaamus ja
annaabi.ee 
