Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja laktobatsillide peptidaasid olulised järelvalmimisel (nt proliini peptidaas - Pro) Pärast kaseiini hüdrolüüsi kümosiini ja ekstratsellulaarsete proteinaasidega on laktokokkide peptidaasidega võimalik peptiidide täielik proteolüüs aminohapeteks. Järelvalmimise kiirendamine: 1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil
immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine: · Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS · Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad. Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees. Nende vastu on loomulik immuunsus ebaefektiivne, kuna bakterid on lüsosoomidele resistentsed, seetõttu infektsioonid on sageli kroonilised. NK rakud on parim kaitse IC infektsiooni korral: NK suudavad ise hävitada nakatunud raku, sünteesivad INF-t, mis aktiveerib teisi rakke
Selleks siseneb ekstratsellulaarne patogeen endotsütoosi teel rakku, kus ta seeditakse lüsosüümides. Seejärel MHC II-ga seotuna transporditakse proteiin raku plasmamembraanile. MHC II klassi molekul edastab info rakule, millel on CD4 ja TCR e. T helperile (Th-rakk). T helper aitab tagada vajaliku immuunvastuse tekitades lokaalset põletikku ja aktiveerides B-lümfotsüüte. MHC II klassi molekulid on olulised bakterite kui ekstratsellulaarsete patogeenide hävitamisel. MHC III klass MHC III klassi geenid kodeerivad mõningaid komplemendi komponente , kuumašoki valke ja TNF. CD4/CD8 molekulid viivad lõpule nn. immunoloogilise sünapsi moodustumise MHC ja TCR molekulide agregatsiooni tulemusena. Immunoloogiline sünaps toimubki kokkuvõttes järgnevalt: peptiidi seostumine MHC I või II klassi molekuliga - MHC seostumine TCR-iga - T-helperi või T-tsütotoksilise raku aktiveerumine - patogeeni
Erinevalt sigmaD-tüüpi sigma faktoritest vajab sigmaN transkriptsiooni initsieerimiseks alati aktivaatoreid, mis võivad seonduda DNA-ga promootorist ebatüüpiliselt kaugel. Eraldi alternatiivsete sigma faktorite rühma moodustavad sigmaD superperekonda kuuluvad ekstratsütoplasmaatilise funktsiooniga sigma faktorite alamperekond ECF (inglise keeles extracytoplasmic function). Need alternatiivsed sigma faktorid reguleerivad raku ümbrisega seotud funktsioone, nagu sekretsioon, ekstratsellulaarsete faktorite süntees, toitainete omastamine ja transport. Pseudomona areuginosa's on leitud 19 ECF sigma faktorit, Bacillus subtilises 7 ECF sigma faktorit. Need alternatiivsed sigma faktorid on enamik ajast seotud membraaniseoseliste antisigmafaktoritega ning inaktiveeritud. Õige keskkonna signaali korral need alternatiivsed sigma faktorid vabanevad antisigma faktorist ning muutuvad aktiivseks. See süsteem on sarnane kahekomponendilisele süsteemile, mis samuti aktiveerib keskkonnast tulnud
mis halvab omakorda adaptiivsed immuunvastused. Ekstratsellulaarsed bakterid Replitseeruvad väljaspool rakku. Elavad veres, kudedes, kopsus, urogenitaaltraktis, seedeelundkonnas - põhjustavad põletikku ja kudede destruktsiooni Eraldavad toksiine : Endotoksiinid - bakterite raku kesta komponendid (LPS), Eksotoksiinid bakterite poolt sekr-tud (N:difteeria toksiin) Toksiinid aktiveerivad tsütokiinide produksiooni, moduleerivad kinaaside jt ensüümide aktiivsust. Ekstratsellulaarsete bakterite vastase immuunsuse eesmärk on elimineerida bakterid ja neutraliseerida toksiinid ja seda teevad hästi antikehad. Intratsellulaarsed bakterid elavad raku sees. Nende vastu on loomulik (innate) immuunsus ebaefektiivne, kuna bakterid on lüsosoomidele resistentsed, seetõttu infektsioonid on sageli kroonilised. NK rakud on parim kaitse IC infektsiooni korral: NK suudavad ise hävitada nakatunud raku, sünteesivad INF-t, mis aktiveerib teisi rakke
Translokatsioonikanal sulgub, kui stop-signaal difundeerub lateraalselt lipiidse kaksikkihini. Seejärel reinitseerib sekundaarne signaaljärjestus translokatsiooni. Sama protsess kordub, kuni kogu valk on membraani paigutatud. Mõnede sisemembraani valkude puhul osaleb nende translokatsioonil SRP signal recognition particle mille koostisesse kuuluvad 4,5 S RNA ja 48 kDa suurune valk. SRP membraanseks retseptorvalguks on FtsY. Ekstratsellulaarsete valkude sekreteerimine Kirjeldatud on nii Sec-sõltuvaid kui ka sõltumatuid süsteeme. 24 Tüüp II ja tüüp IV sekretsioonisüsteemide puhul viiakse valgud periplasmasse Sec-süsteemi abil. Valgu translokatsioonil läbi välismembraani osalevad teised spetsiifilised valgud. Näiteks taimepatogeenidel (taimedel valgemädanikku põhjustav Erwinia) on kirjeldatud Out-süsteem (tüüp II sekretsioonisüsteem),
1) bld (bald) mutandid spoore moodustavat mütseeliumi ei arene ja spoore ei teki; 2) whi (white) moodustub küll spoorideks diferentseeruv mütseelium, kuid erinevalt metsiktüüpi bakteritest spoorid ei pigmenteeru. Myxococcus xanthus'e multitsellulaarne diferentseerumine Myxococcus xanthus on graamnegatiivne mullabakter. Tänu ekstratsellulaarsetele hüdrolüütilistele ensüümidele on ta võimeline toiduks kasutama mittelahustuvat orgaanilist materjali. Ekstratsellulaarsete ensüümide kontsentratsioon tõuseb tänu rakupopulatsiooni suurele tihedusele ning see omakorda soodustab rakkude kasvu. Sellisel kollektiivsel toitumisel hakkavad rakud diferentseeruma ning moodustavad viljakeha (fruiting body). Viljakeha teket indutseerivad signaalid Rakutiheduse tõusuga jääb toitaineid (eeskätt aminohappeid) väheseks ja see on signaaliks viljakeha moodustumisele. Viljakeha on enamasti 0,2 mm kõrgune ning koosneb ligikaudu 100000-st rakust.
annaabi.ee 
