katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna 5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome” (1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates 1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus. Ekspressionistlikud jooned muusikas:
''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem eksperssiivsust, teatav äärmuslikkus, mingid tumedad tunded. Hiljem värvikam, ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik kujutaja, tajub klassikalise novellizanri piire ja võimalusi. 12. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik seotud teatriga. 1920ndatel võime rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö
ruumis, oskas öelda nomore, stopit; piiratud liikumis võimalused), kognitiivne t (Piaget), sotsiaalne-interaktsiooniline lähenemine (Nilson keeleõppimise stiil: 1. Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2. Ekspressiivne - tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.) · Keele omandamiseks on vaja võimalust suhelda, keelemudeli olemasolu (TVst ei õpi, kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis ei õpi). Varane keele areng oluline aju arengu seisukohalt, kui TV on pidevalt sisse lülitatad vanemad ja laps ei suhtle. Programmid kõne arendamiseks nt Sesame Street
5. H-moll, viitab surmale. Teos on dramaatiline. Enim mängitud, kajastab sõjasündmusi. 6. 2.viiuli sonaat ja 2.klaverisonaat, ühine motiiv. ,,Virmaliste" motiiv. Tema loomingus stiilipööre: Ladina-Am tantsurütmid. 7. Programmilise muusika vastand, kirjeldatakse kui absoluutne muusika. Kasutab dodekafooniat, 12 helitehnikat. 8. Suurele orkestrilke kirjutatud, peamine tselesta. Kõige ekspressiivsem. Nimetatakse ka hümniks iseendale 9. Alapealkirjaga ,,Sinfonia semplice". Väiksem koosseis, lankoonilisem, üks lüürilisemaid sümfooniaid. 10. Erandlik, tellimustöö, 1.osaline. Eepiline, tõsine, pingerikas. Istrumentaal kontsert, tema lemmik: viiul. Balalaikakontsert, klaverikontsertiino. Enamasti on teosed loodud kellegile, kas tellitud või mitte. Reekviem langenud sõdurite mälestuseks Meeskoor, altorel ja löökpillid
Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.) Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest Keele omandamiseks vaja
Peet Vallak (Peeter Pedajas) Kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925). + Eriline detailitaju see et ta suudab väikeses tekstis olla nii mõjukas, tähendab suurt detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson
Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade maht. Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida? Kõne peaks olema lapsele kohandatud, eriti esimestel eluaastatel. Esimestel eluaastatel tuleb rääkida asjadest, mis on siin ja praegu, lihtsatest asjadest
annaabi.ee 
